Koja tegemised

Konverentsiga seotud artikleid saate lugeda alljärgnevatelt linkidelt:

https://arvamus.postimees.ee/4278063/konverentsil-tostetakse-keskkonnateema-kultuurimaastikule

https://arvamus.postimees.ee/4291179/pille-lill-kas-sa-kuuled-voi-kuulad-puude-kohinat

https://arvamus.postimees.ee/4290065/rein-einasto-elame-uleminekul-inimkesksest-elukorraldusest-loodusega-harmoonilisse-keskkonda

https://arvamus.postimees.ee/4292623/tiiu-kuurme-miks-me-niimoodi-teeme

 __________________________________________________________________________________

 

Eesti Kultuuri Koja konkurss
„Kultuuri Tegu 2017“ auhinnale.

Tunnustatakse kultuuritegu kõige laiemas mõttes ja see võib väljenduda sõna-, mõtte-, kunsti- või erinevaid kunste ühendava kultuuriprojektina.

2017. aastal jõudsid viie nominendi hulka viis Tegu ning võitja kuulutatakse välja 3. novembri õhtul, mil Kultuuri Koja aastakonverentsi raames toimub pidulik auhinnagala.

 

  • Loomeinimeste avalik ühispöördumine “222 kiri” (esitaja: Toomas Kiho)

  •  Setomaa kolmekordne ülemsootska AARNE LEIMA ja tema kultuuriprojekt „Setomaa külad“
    (esitaja: Piret Torm-Kriis, Setomaa 14.ülemsootska)

  • Elamustuur Laste Vabariik (esitaja: Eesti Kultuurikorra Liit)

  • Mahe-Eesti arenguidee ja riigi mahekäsitluse kontseptsioon: EESTI – ARUKAS JA MAHEKULTUURNE RIIK (esitaja: Leonhard Koort)

  •  Konrad Mäe elulooraamat (esitaja: Piret Mäeniit)

Auhinna väljaandmist toetab Kultuuriministeerium.

__________________________________________________________________________________
Eesti Kultuuri Koda jätkab kevadel algatatud TERE-liikumisega. Oleme arvamusel, et viisakuse ja vastatastikuse lugupidamisega saame Eestis omavahelist suhtlust tunduvalt paremaks muuta. Kutsume üles kõiki eestlasi märkama enda kõrval kaaslasi – alustagem sõbraliku TERETAMISEGA !
Tallinnas reklaamime oma üleskutset Ilmar Vallikivi kujundatud toredate plakatitega.
———————————————————————————————————————————————-
12.09 kell 17.00-20.00 toimus Hopneri Majas konverentsi “Kultuur ja keskkond” (3. – 4.11, Rakveres) II ettevalmistav ÜMARLAUD.

…………………………………………………….

24. augustil toimus Eesti Kultuuri Koja  eestseisuse kohtumine Pärnu linnavalitsuse liikmetega.
Arutati võimalikku Koja aastakonverentsi 2018 korraldamist Pärnus ja Pärnu Loomekodu ja Uue Kunsti Muuseumiga seonduvat. Koos jõuti otsusele pöörduda Riigi Kinnisvara AS-i poole seotult muuseumiga ja konverentsi ettepanek saadeti Pärnu linna arengukavasse.

24. augustil toimus Koja eestseisuse laiendatud koosolek erakorraliselt kell 19.00, Karksis, Õuna-Oti talu nisuaias. 

Hea kultuuri- ja loodusesõber!
Meie riigi 100. sünnipäeva eel kutsume sind mõttetalgule ÜLE ÕUE ÕUNAPUU,

neljapäeval, 24. augusti õhtul kell 7, Karksi, Õuna-Oti talu nisuaeda,
mis on muuhulgas ettevalmistavaks aruteluks ka Kultuuri Koja aastakonverentsile “Kultuur ja keskkond”,mis toimub  3.-4. novembril Rakveres.

 Mõttetalgul “Üle õue õinapuu” esinesid:

1.  Milvi Kallaste – rahvalaulik, mulgi talutütar.  Mulgikeelne regilaul sellest, mis on sajandite jooksul eesti inimesele kallis olnud.
2. Asta Jaaksoo – A. Kitzbergi muuseumi juhataja ja A. Kitzbergi Sõprade Seltsi eestvedaja. Asta teemaks oli mulgikeelne meenutus “Rahvakirjanik August Kitzbergi esimesed tööd …”. Need olid õunapuu istutamine, karjavitsa murdmine ja linnupesa hoidmine.
3. Mulgi keele õpetamisest ja  värskematest mulgikeelsetest väljaannetest rääkis Mulgi Kultuuri Instituudi  juhataja Kaja Allinder.  Kaasas Karksi Kultuurikeskuse naistelauluansambel Tikutopsimutid ja Ramon Purju rahvaliku lauluga Vana aja laul.
4. Võro Instituudi poolt esines teadus-ja arendusosakonna projektijuht Külli Eichenbaum,  teema Keelevägi ja luudusevägi. Inemine, ku sünnüs ilma, putus kõrraga kokko nii keele- ku luuduseväega: neo omma edimese asja, mille inemine hindäle perändüses saa ummi lähedaisi käest. Elo joosul peri inemine tõisi käest viil hulka tarkuisi, a imäkiil ja  aastagatsõõr  jääse elole värme andma. Kaasas  Võro luuletaja Jan Rahman kitarriga ja oma pillilastega.
5. Polli Puukooli teradlane Toivo Univer Õuna-Oti uibu eluloost ja tema elukaare pikendamise võimalustest.
6. Valitsuskomisjoni EV 100 tegevjuht Toomas Kiho  väärikatest puudest ja külakogukondadetähistamisest riigi juubeliaastal.
7. Kase Kai (Kai Leas)  kihnu laulu ja pillitüdruku esinemine.
8. Kihnu Kultuuri Instituudi nõukogu liige akadeemik Karl Pajusalu sõna ´´õunapuu´´ päritolust ja kujunemisest eesti keeltes.
9. Anu Raud oma tunnetest vana puud varjus ja riigi ning tema kodanike suhetest haldusreformi valguses.
10. Rein Einasto: Rahvusriikluse loodusteaduslik alus – ökosüsteemsus. Põhiseaduses on kirjas meie kõigi ülimuslik kohustus kindlustada eesti rahvuse, keele ja kultuuri kestmine läbi aegade. Selle kohustuse eest saavad vastutust kanda üksnes need, kes kõige enam teavad, KUIDAS sellega toime tulla?
11. Pille Lill: Inimene ja loodus, inimene ja parlament. Eesti Kultuuri Koja edasistest plaanidest sh konverentsid “Kultuur ja keskkond” Rakveres (2017) ning “Vaimukultuur, kehakultuur, töökultuur” Pärnus (2018).
12. Ilvi Jõe-Cannon: teemaks põhiseaduse preambulis antud poliitilise tegevuse eesmärk tagada „eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade”  ning kehtiv keeleseadus.
Visiooniõhtu “Üle õue õunapuu” idee autor ja moderaator oli Eesti Kultuuri Koja eestseisuse liige Mark Soosaar.

————————————————————–

 

18. augustil toimus Eesti Rahva Muuseumis Eesti ja rahvusvähemuste katusorganisatsioonide suvine koostööpäevak. Kultuuriministeeriumi, Integratsiooni Sihtasutuse ning Eesti Folkloorinõukogu ühise korralduse tulemusel koondusid muuseumi katuse alla ligi 40 suuremat katuseorganisatsiooni, teiste seas ka Eesti Kultuuri Koda. Sel korral esindasid Koda eestseisuse liige Piret Mäeniit ning tegevjuht Sandra Vellevoog.

 

 

 

 

 

 

Põneva päevakava peamised tipphetked olid kahtlemata muuseumiekskursioonile järgnenud koostööpäevaku sissejuhatus, mille raames tervitas kõiki osalisi Eesti Vabariigi president proua Kersti Kaljulaid.

President rõhutas eestluse tähtsust ning lisas, et identiteedi tähtsustamine ei saa iial olla liiga egoistlik. Naljatledes viitas ta enda Saaremaa päritolule ning liikus siis sujuvalt üle mõttele, et geneetika ei saa küll määrata kultuurilist ühtekuuluvust, ent seda kõrvale jätta oleks samuti väär. Kõlama jäi ka avatud rahvusluse mõte, mis eelarvamustest hoolimata muudab meie ühiskonda hoopiski tugevamaks, mitte ei lõhesta seda. Nõnda, nagu eestlane saab, võib ja peaks oma kodumaal oma rahvusluse üle uhkust tundma, võiks sama teha ka siin elav muulane – pärimiskultuur ei tohi olla miski, mida meie kultuuriruum kuidagi diskrimineerida võiks.

Peale mitmeid kultuurilisi ettekandeid, toekat lõunat ning inspireerivate tutvuste loomist järgnesid päeva teise poole sõnavõtud, kus esinesid Sandra Suurkask,  Oleg Pissarenko, Ago Laius, Artjom Suvorov ja Jaanus Rohumaa. Need olid sissejuhatavaks osaks kohe järgnevatele avatud aruteludele, millele eelnes sisukas grupitööde blokk. Tõstatatud said järgmised kolm küsimust:

  • Kuidas tagada noorte järelkasv organisatsioonis( Oleg Pissarenko);
  • Kuidas suurendada koostööd katuseorganisatsioonide vahel (Ago Laius);
  • Milles seisneb katuseorganisatsiooni panus Eesti riigi arengusse (Artjom Suvorov) .

Peamised kõlama jäänud mõtted kõlasid nii:

Oleg Pissarenko:

  • Ilma noorteta ehk n.ö. juuretasandita ei toimu meie kultuurimaastikul mitte midagi. Kõige olulisem on väljundi pakkumine ning inspireeriva platvormi loomine;
  • Organisatsioon, kes soovib enda tegemistesse noori kaasata peab end noore jaoks huvitavaks tegema ning parim praktiline teostus selleks oleks koostöö pakkumine tõeliste tegijatega.

Ago Laius:

  • Katuseorganisatsioonide omavahelist koostööd ning produktiivsust suurendaks kindlasti sihipärane eesmärgistatus;
  • Ühte punkti suunatud fookus tekitab ühisosa, misläbi formaalsusest saab praktika. Laius leiab, et eesmärgistatud ieid on küll palju, ent praktika seal taga jääb kesiseks.

Jaanus Rohumaa

  • Riik on platvorm eneseteostuseks;
  • Eesti 100 on meie kõigi ühine pidu – ei ole nii, et riik on korraldajana ühel pool ning rahavas peolekutsutuna teisel pool. Rõhuasetus olgu ühisusel;
  • Sihtgrupp: lapsed ning noored (juuretasandi tähtsustamine);
  • Katuseorganisatsioon on siduv element, kellel on abstraktsetes küsimustes vastav kompetents.

Päev lõppes vaba vestlusega ERMi kohvikus, kus esinesid pärimusmuusikud Anu Taul ning Tarmo Noormaa.

Vaata ka koostööpäevaku pildigaleriid!

https://photos.google.com/share/AF1QipNdZ74j36mpMKc3rErBxUGgZU5tzmgkX19A5iETeD7CvmZcMDMs720fp6qOno-cMw?key=WmxtRy1zczNJUlVObTI3MXZKU0RNaXVPNHlsOHR3