Töögrupid

Autoriõiguse Töögrupp, juht Tiina Tiina Tammetalu. Fookuses on olnud töögruppi toodud konkreetsed juhtumid ja probleemid, kus professionaalsed loovisikud ühelt poolt ja vahendajad,/tootjad/tellijad või erinevad huvigrupid teiselt poolt on ühe või teise küsimuse üle vaielnud või arutanud. Töögrupile esitatud juhtumite puhul on lahenduste leidmise nimel konsulteeritud nii KUM kui Just Min. juristidega. On antud autoritele soovitusi. Kõrgprofessionaalsele loojale on tema loodud originaalne looming – intellektuaalne omand – ning selle omandi müük, kasutada andmine, deponeerimine jms võlaõiguslik tegevus tihti ainsaks seaduspäraseks tuluallikaks. Probleem autorile, kelle õigusi on rikutud, on kahetine: ühelt poolt saamata jäänud tulu, teisalt tunnustamata autorlus, mis tulevikku vaadates on samuti vaadeldav kui saamata jääv tulu (sh 70 aastat peale autori surma). Autoriõiguse rikkumisi esineb. Seadusest astutakse üle nii teadmatusest kui ka teadvalt. Analüüsides erinevaid juhtumeid, vaadates vaidlevate poolt tausta, on ilmne, et suur osa rikkujaid teevad seda teadlikult, arvestades ette võimalusega, et autor kannatajana on vaidluses nõrgem pool. Tihti on kannataja väga rahulolematu, kuid teadmatus oma õigustest ja kartus kulutuste pärast on põhjuseks, miks õigusnõustaja juurde ei minda. Siin saab Autoriõiguse Töögrupp nõuandjaks ja julgustajaks olla. Huvitav uus sisse tulnud temaatika on mõningate Facebook-kogukondade agressiivsed katsed nö üle võtta näiteks toimivaid professionaalseid loome- ja kutseühinguid. Kokkuvõtteks võib öelda, et avalikkus ja autorid ei tunne piisavalt autorite õigusi ja ei kipu neid õigusi ka alati tunnustama. Esineb harimatust ja heauskset lihtsameelsust. Töörühm näeb vajadust tegelda valgustava teavitustööga nii loovisikute kui tellijate hulgas. Sellest lähtuvalt tegime 2015 Kultuuriministeeriumile ettepaneku Autoriõiguse-alase koolituse saamiseks loomeliitudele, mis eelmise aasta lõpus kahel KUM poolt suurejooneliselt korraldatud infopäeval Artis-kino ruumes ka teoks sai.

Eesti 200

Eestvedajad Kärt Summatavet ja Mart Meri.

EESTI 200 / EESTI KULTUUR 200 Eesti Kultuuri Koja (EKK) töögrupp alustas 2015. aasta suvel laiaulatusliku algatuse EESTI 200 ettevalmistamist eesmärgiga luua üldrahvaliku loominguna Eesti jaoks visiooniformaat-mudel mõistlikest arengusuundadest harjumuspärasest pikemal ajajoonel. EESTI 200 töörühma tegevused koondavad kildudena ja harali olevad head mõtted ning kogemused terviklikuks väärtuspõhiseks visiooniks Eesti tulevikust. Eesti ühiskonna positiivset arengut toetava visiooniformaadi väljatöötamiseks keskendub EKK töögrupp esimese etapina kunstide valdkonna visiooni loomisele EESTI KULTUUR 200 algatuse raames. Töögrupp süveneb koostöös paljude partneritega (loomeliidud, erinevad kultuuriorganisatsioonid jpt) kunstide valdkondade sisulisse konteksti ja rolli ühiskonna konsolideerijana tänapäeva avatud ning vastuolulises maailmas. Töötatakse välja arengusuunad, mis on piiritletud, konkreetsed ja mõõdetavad ning toetuvad meie loojate professionaalsele kogemusele.

EESTI KULTUUR 200 tegevused toimuvad paralleelselt kolmel tasandil:

1. KOHALIK TASAND – kunstide valdkonna visiooniformaat.Kunstide valdkonna kaugeleulatuva visiooni loomisse kaasatakse silmapaistvaid kultuuritegelasi, valdkondlikke asjatundjaid ning ühiskondlikke mõtlejaid. Selleks korraldab töögrupp regulaarselt toimuvaid ettekandekoosolekuid, aruteluseminare ja sümpoosiume, kus peateemadeks:- kultuuri mõju ja roll kiiresti muutuvas avatud ühiskonnas;- EV Põhiseaduse preambula seosed eesti kultuuri kaasajastatud käsitluse loomisel;- visiooni EESTI KULTUUR 200 formaadi/mudeli väljatöötamiseks lähteülesannete sõnastamine;- kunstierialade ning valdkondlike visioonide alusel ühisvisiooni arutelude algatamine (sisu ja vormluuakse arvestades Eesti kultuuripoliitika põhialuste dokumendi Kultuur 2020 põhimõtteid) jpt. Arutelude käigus esile kerkivate teemadega osaleb töögrupp EKK 2017. aasta konverentsil, korraldades visiooni käsitlemiseks teemapaneele, mis võimaldavad informeerida laiemat üldsust ning kaasata suuremat hulka inimesi liituma töögrupiga. Ümarlauad jms aitavad kaasa 2018. aastal Eesti Kultuuri Koja
I Rahvusvahelise Põhja-Balti regiooni kultuurikonverents/festivali toimumisele, mis on fokusseeritud visiooniformaadi väljatöötamisele. EESTI KULTUUR 200 raames visiooniformaadi väljatöötamine ja sisuga täitmine nii ümarlaudade, konverentside jm ettevõtmiste raames võimaldab alustada süsteemseid kunstide valdkonna uuringuid. Fookus on suunatud väärtuste ja erialaspetsiifiliste valdkondlike tegevuskavade koostamisele, mida on võimalik kasutada mõjude hindamiseks ja ettevaatavate tegevuste planeerimiseks ning EESTI 200 tegevuste algatamiseks teistes eluvaldkondades.

2. RAHVUSVAHELINE TASAND – koostöövõrgustik ja “Eesti visioonipäev”.
Visiooniformaadi väljatöötamine eeldab rahvusvahelise kultuurivaldkonna koostöövõrgustiku välja arendamist. EV 100 välisprogrammi raames alustab töögrupp koostööd välisriikide, eriti naabermaade ekspertide, ülikoolide ja kultuuriorganisatsioonidega. Töögrupp korraldab partnerriikide avalikkusele ja kultuurihuvilisele rahvusvahelisele publikule suunatud atraktiivseid sümpoosium-kontsert- etendusi nimetusega “Eesti visioonipäev”. Päev on ülesehitatud kahes osas ja kaasab lisaks sihtriigi partneritele Eesti tipptegijaid (muusikud, näitlejad, kultuurivaldkonna mõtlejad, teadlased). Päeva esimeses osas viiakse läbi sümpoosium, kus lähtutakse kunstide valdkonna rollist ühiskonna konsolideerijana, pakkudes välja ühiseid huve arvestavaid teemasid teistele riikidele ja rahvastele. Rahvusvahelise mõttetöö tulemusel sünnib ühisloominguna toimiv sünergia ja kultuuriruum, mis on tänases Eestis süsteemselt välja arendamata. “Eesti visioonipäeva” teises osas tutvustatakse eesti kultuuri ja kultuuritegijaid kontsert-etenduse vormis, mille sisu on seotud EV 100 tähistamisega. “Eesti visoonipäevade” eesmärgiks on:- luua toimiv rahvusvaheline kultuurivaldkondade koostöövõrgustik, mis on kättesaadav kõigile valdkonnas tegutsevatele organisatsioonidele/loovisikutele;- arutada kohaliku tasandi ümarlaudades kerkinud teemasid partnerriikide ekspertidega;- innustada partnerriikide organisatsioone ühinema EESTI KULTUUR 200 eesmärkidega sarnasteks tegevusteks oma asukohariigis;- tugevdada positiivse visiooni kaudu riikide ja rahvaste vastastikuseid kultuurisuhteid, edendada konkreetset kultuurivahetust ja koostööd;- tugevdada kultuurivaldkonnas Eesti sidemeid välis-eesti ja välisriikide esindustega, kohaliku välismaise kultuuriüldsuse, ülikoolide ja kultuuriorganisatsioonidega;- tutvustada naaberriikides ja olulisemates partnerriikides Eesti kultuuri ja kultuuritegijaid, et tähistada nii Eesti 100 kui ka Eesti EL-i eesistuja rolli;- leida koostööpartnereid Eesti Kultuuri Koja I Rahvusvahelise Põhja-Balti regiooni kultuurikonverents-festivali korraldamiseks (läbirääkimised on toimunud põhipartneri NordicBaltic festivalide platvormiga www.nordicbalticfestivals.org).

3. JÄRJEPIDEVUSE TASAND Eesti Kultuuritegijate Mälupank.

EKK töögrupp on käivitanud Eesti Kultuuritegijate Mälupanga ettevalmistavad tegevused, et aidata kaasa visioonile konkreetse, väärtustel põhineva teadusliku ja tunnetusliku aluse loomisele. Mälupangas talletatud allikmaterjal, mis vaatab ajas tagasi läbi kunstide valdkonna tipptegijate mälestuste, kogemuste, oskuste ja teadmiste, avardab võimalusi ettevaatavate uuringute läbiviimiseks ning argumenteeritud kultuuripoliitikate väljatöötamiseks. Mälupank luuakse metoodiliselt läbiviidavate süvaintervjuude baasil Eesti kultuurivaldkonda väljapaistvate tulemustega mõjutanud inimestega. Süvaintervjuud avavad võimaluse suulise allikmaterjali abil esile tuua sellist ainest, mis ei ole kättesaadavad dokumentide või ajakirjanduslike lühiintervjuude kaudu. Koostöös mäluasutuste, ülikoolide, loomeliitude ja kultuuritegelastega luuakse töörühmad ning töötatakse välja süvaintervjuude formaat.
Töögrupi eesmärk on koguda ja kaardistada valdkonnas silmapaistvalt tegutsevate kultuuritegijate Eestis ja/või välismaal omandatud haridust, väärtushinnanguid ja loomekeskkonna mõju isikupärase käekirja/loomekvaliteedi kujunemisele. Lisaks eesti juurtega (sh välis-eesti) kultuuritegelastele intervjueeritakse ka Eesti rahvusvähemuste esindajaid ning mitmekultuurilise taustaga kultuuritegijaid, kes on meie kultuuriruumi lahutamatuks osaks. Eesti Kirjandusmuuseumi Kultuuriloolise Arhiivi allarhiivina luuakse Mälupanga Kultuurilooline Arhiiv, intervjuude koopiaid säilitatakse Riigiarhiivis. Peamised erialaspetsiifilised muuseumid osalevad intervjuude läbiviimisel, toetades tööjõu ja väljaõppega.

Poeetiliselt väljendudes otsib EKK töögrupp tegevuste käigus vastuseid igihaljale kolmikküsimusele: ”Kes me oleme, kust tuleme, kuhu läheme?” On oluline mõista, et vastused, aga ka vastamata jätmised, pole mitte ainult kultuurivaldkonna siseasi, vaid need mõjutavad Eesti ühiskonda ja selle arengusuundi tervikuna. 2014. aastal Riigikogus heakskiidetud Eesti kultuuripoliitika põhialuste dokumendi Kultuur 2020 koostamine tõi kultuurivaldkondade esindajaid kokku läbi mõtlema ja arusaadavalt sõnastama valdkonnale olulisi väärtusi nii kohalikus kui ka rahvusvahelises kontekstis. Need praeguseks toppama jäänud arutelud väärivad edasiarendamist.

2015. aasta oktoobris liitus EKK töögrupp EV 100 kingituste keskkonda ideega EESTI 200 (https://ev100.ee/et/eesti-200).

EESTI 200 idee autoriteks on Kärt Summatavet (EKK asutajaliige),
Mart Meri (EKK asutajaliige) ja 
Pille Lill (EKK eestseisuse ja juhatuse liige).

Sotsiaalsete garantiide töörühm

Gruppi juhib Piret Mäeniit.

Kontakt: piret.maeniit@gmail.com

Esimene kohtumine toimus 10. septembril kell 16.00 Eesti Ajakirjanike Liidu bürooruumis Rahvusraamatus Endla 3 (sissepääes Endla tn poolsest küljest, kus kunagi oli perioodika lugemise saal) 2. korrusel tuba nr 2166 (liidu logod juhatavad teed). Koosoleku kestuseks plaaniksime maksimaalselt 1,5 tundi. Arutlusteemad: 1) kas, kuidas, milliste kriteeriumide abil määratleda meie töögrupi taotluste adressaat/adressaadid, s. o keda meie taotletavad sotsiaalsed garantiid peaks hõlmama (kes-mis määrab nt vabakutselise kunstniku, luuletaja või leelotaja kvalifitseerumise loovisikuks) – iseendast “libe” teema, mis võimaldab ka lõputut vaagimist ja vaidlemist…; 2) meie töögrupi küsimused ja ettepanekud esituseks-tõstatuseks septembrikuisel kohtumisel kultuuriministriga, sh mis nimelt on KUMi poolt riigieelarve koostamiseks esitatud “sisendid” sotsiaalgarantiide osas; 3) põhimõtteline tööplaan ja nö programmipunktid, milleni tahame eesoleva “hooaja” jooksul välja jõuda.