Uudised

Eesti Kultuuri Koda valis 15. juunil oma uueks tegevjuhiks Sandra Vellevoogi, kes asub ametisse alates augustist.

Eesti Kultuuri Koda (EKK) kuulutab välja tegevjuhi konkursi

Eesti Kultuuri Koda on loodud 2013. aastal eesmärgiga ühendada loomingulise tausta ja huvidega isikuid ning organisatsioone tegutsema Eesti kultuuri sisemise jõu ja ühiskondliku kõnekuse huvides, et aidata kaasa kultuuri maine tõstmisele ühiskonnas.

  • Tegevjuht aitab Igapäevatöös viia ellu Koja eesmärke.
  • Tegevjuht saab juhiseid EKK eestseisuselt ja juhatuselt.
  • Tagab eestseisuse ja juhatuse tõrgeteta töö.
  • Koordineerib EKK eestseisuse, juhatuse ja töögruppide tööd – valmistab ette, protokollib ja juhib koosolekuid, iga-aastast konverentsi ja muid kohtumisi.
  • Kannab hoolt koosolekute, loengute, nõupidamiste jms. ruumide leidmise eest.
  • Kirjutab ja koordineerib projekte, taotluseid, aruandluseid jms. EKK tegevuste rahastamiseks.
  • Korraldab EKK juhtorganite, tema liikmete ja koostööpartnerite suhtlust.
  • Koordineerib EKK sise- ja väliskommunikatsiooni.
  • Vahendab operatiivselt EKK eestseisusele ja liikmetele laekuvat informatsiooni.
  • Hoolitseb ja haldab EKK kodulehte, sisestab ajakohast informatsiooni eestseisuse ja töögruppide töö jms. kohta.
  • Korraldab EKK raamatupidamise ja dokumendihaldusega seonduva.
  • Vastutab sponsorsuhete loomise ja hoidmise eest.
  • Nõustub olema vajadusel EKK avalikuks esindajaks.

EKK tegevjuhi töökoormus on 1,0 kohta ja kuu töötasuks on 990 eurot bruto. Tööaja kestuseks on 8 tundi päevas ja 40 tundi nädalas.

Kandidaadilt eeldame:
– kõrgharidust;

  • projektide kirjutamise ja juhtimise kogemust;
  • väga head eesti keelt nii kõnes kui ka kirjas
  • väga head arvutioskust;
  • head inglise keele oskust nii kõnes kui ka kirjas (kasuks tuleb ka muude keelte oskus);
  • kõrget pingetaluvust ja diplomaatilist loomust ning positiivset ellusuhtumist
  • tõsist huvi ja head orienteerumist meie kultuurimaastikul

Töö alustamise aeg augustist 2017

Huvitatutel palume saata oma CV ja motivatsioonikiri hiljemalt 10. juuniks aadressil maarja@kultuurikoda.eu

Küsimuste korral palun pöörduge aadressil maarja@kultuurikoda.eu või helistage 5248246.

Kultuur ja keskkond

Nordea Kontserdimaja Teatrikohvikus 25. mail kell 16 – 18.30

Tihendatud protokoll lindistuse ja ülestähenduste põhjal

Osavõtjad: Maret Olvet (Kunstnike Liit, Koda), Maarja Undusk (Kunstnike Liit, Koda), Arvo Veskimets (Eesti Looduskaitse Selts), Krista Kulderknup (Organic Estonia), Rein Einasto ( Koda), Leonhard Koort (Business Mentor OÜ, mahejuhtimine ja mahemajandus), Rainer Vakra (Riigikogu Keskkonnakomisjoni esimees), Ene Grauberg (Ajakirjanike Liit, Eesti Rooma Klubi), Pille Lill (Koda), Rea Raus (Ökoriik Eesti/Statera, Jätkusuutliku arengu Keskus), Tiiu Kuurme (TLÜ, Koda), Ivi-Els Schneider (Eesti Sisekujundajate Liit, Koda), Tõnu Laigu (Eesti Arhitektide Liit, Koda), Ilmar Vallikivi (Koda), Piret Malm (Koda), Leonardo Meigas (Eesti Disainerite Liit, Koda), Enn Kreem (astrofüüsik, Eesti Loodusuurijate Selts, Eesti Laevaomanike Selts), Toomas Kiho (Akadeemia, Koda), Jako Kull (Koda), Viive-Riina Ruus (Tallinna Ülikool, Koda), Egge Kulbok-Lattik (Koda), Marge Raun

23 osavõtjat, juhatab Pille Lill

Pille Lill: Kultuurikoda valmistab ette 2-päevast konverentsi Kultuur ja keskkond. Konverents toimub Rakvere Teatris 3. ja 4. novembril 2017. Esimene päev:  eestlane kui metsarahvas, kui mererahvas ja kui maarahvas. Tavaliselt on konverents üles ehitatud paneelidele. Seekord on ka teisi mõtteid. Arutame veel. Ei pea olema selline formaat. Kaks suurt paneeli ja neli väikest kummalgi päeval.  Räägib ülesehitusest. Teine päev – vaimne keskkond.

Tutvumisring.

Olen Pille Lill, Kojas kolmandat korda ja väga õnnelik, mulle väga meeldib siin olla.

Rainer Vakra rõhutab metsaprobleemi olulisust.

Pille: välja anda teesid, Postimees partneriks, püüame saada AK, toimub ka  Kultuuri Tegu 2017 üleandmine.

Maarja Undusk: Oleme mõelnud, et rohkem peaks olema ühikesi ettevalmistatud ettekandeid.

Pille: Milleni me välja jõuame on oluline. Viive-Riina poolt ka õpikeskkond sisse tuua. Kas teha töötoad.? Oht, et rahvas valgub laiali. Kasutuses kultuurimaja saal, kammersaal ja suur saal. Broneeritud on ka Tark Maja, kus toimub mingi jama. Sõna Rainer Vakrale.

Rainer: Metsaga peaks olema see konverents seostud. Kui inimesed tulevad metsa pärast keset tööpäeva tänavale, on asi tõsine.

Mark Soosaar: Meie rahva kultuur on otseses sõltuvuses loodusest, sellest laiuskraadist, see on meie identiteet. Ka meri, liigirikkus. Vanade puude temaatika ja vanade kultuuride austamine. Mark räägib 300-aastasest õunapuust, mille all pidada sügisene kokkusaamine.

Uue Kunsti Muuseumi probleem, palun tulge Pärnusse ja aidake meid. Muuseumi maja tuleb sügiseks tühjaks teha. Rainerit tsiteerides: mets ei ole kartulipõld, et paned maha ja ootad saaki, viid turule.

Rein Einasto: Esmärk on ühendada kõik erinevad valdkonnad kultuuris, et poliitikud hakkaksid ka vaimsust tõsiselt võtma. Seni me seda kahjuks ei näe.

Jako Kull: peab defineerima, mis see vaimne keskkond on. Tehiskeskkond ei ole vaimne keskkond.

Mark: Eesti loodusest on 99% vaimne keskkond, sest see on inimkätega loodud.

Pille: võime kaks päeva tervikuna siduda, seni mõeldud süsteem pole kohustuslik.

Maarja: Praegune jaotus on siiski päris hea ja loogiline.

Ilmar Vallikivi: keskendume teesidele, paneme selgroo paika.

Rea Raus: keda oodatakse saali, kas needsamad kultuuriinimesed või laiem seltskond?

Pille: 400 kohta saalis, ERMis 250. Kahtlemata tahame laiendada.

Mark: ETV kannab üle ja terve riik vaatab. Naabermaja suurelt ekraanilt saaks vaadata.

Pille: Absoluutselt. Konverents on tasuta Koja liikmetele, teistele tasuline, 20-30 eurot.

Rein, sina tõid teesid laua peale, kuidas peaksime minema?

Rein: Ettekandja tekst on kõigile kättesaadav, teesid trükitud, saadetud. Pilte saab demonstreerida ja lisada kommentaarid. Tarmo Soomere on suur eeskuju, jõuab alati. Ajaga peab välja tulema. Kultuur on elulaad, keskkond on kõiksus meie ümber, ei tohi laiali valguda. Kontsentreeruda ainult rahvuslikule, maailma võrdlus peab olema taustas. Siis Eesti eripärade juurde. Kõrgkultuur ja süvakultuur, kõrg, kiirgab välja, süva on meil sees. Kõige reostunum on vaimne keskkond.

Inimtegevus on tohutult mitmekesisust vähendanud.

Pille: Viljandis kogemus, et küsimused pandi korvi. Moderaator vahendas.

Mark: Pärnu kogemus: alustasin küsimustega, see toimis. Kümmekond küsimust, seltskond peos ja siis edasi. Väga pikad ettekanded ei lähe.

Tõnu Laigu: kahekõne vorm on ka hea.

Rea: vaimsusega, ökoga, loodushoiuga seonduvad asjad. Mitmekesisus, detsentraliseerimine.

Pille: Kes oleksid need inimesed, kes need teesid ette valmistak?

Tiiu Kuurme: Keskkonna oluline komponent on väärtused. Ebakindlus väärtustes. Eesti väärtuskeskkond.

Mark: Kaks aastat tagasi Riigikogus eelnõu selle vastu, et itaalia jahimehed tulevad parte tapma ja võtavad ainult ühe rinnaosa ja ülejäänud viskavad minema. Meie väärtussüsteemile täiesti võõras. Ülejäänuid Riigikogus peale minu ja Raineri see ei huvitanud.

Ene Grauberg: Ühiskond ja loodus, nende alla läheb kõik. Mis see eesti kultuur on, seotus haridusega. Kuidas ta end legitimeerib, millised on meie eesmärgid. Täiesti uus vaade, uus konverents. Ühiskond on tunduvalt laiem mõiste kui riik.

Egge: otse küsimine on oluline, see on osa konverentsist, las inimesed saavad rääkida. Ma pole selle poolt, et küsimused pannakse korvi ja üks modereerib. Eesti kui põhjala.

Rein: Bibliograafia laialisaatmine on ettevalmistuses oluline osa, et teaksime, mis on tekstidena juba olemas.

Leonardo: Rainer Vakrale: Kalamaja päevi modereeris hästi üks noormees, kes? Margo Loor? Tundub, et ilma suunajata see asi valgub laiali ja kaotab vormi.

Ivi-Els: Olen loodusega palju kokku puutunud. Kõik on omavahel seotud. Leidsin metsast ehitatava slaavi stiilis tare-tarekese. Miks siin selline maja? Tahame teistest erineda. See ei väärtusta meie keskkonda. Võime need kaared ära saagida. Meid on looditud ühest äärmusest teise, matkime suurriike, kas püüame endaks jääda. Rõhutada ainuomaseid väärtusi. Jooksmine feng shui raamatuga ja asjale koha otsimine. Miks me matkime? Meil endal kõik olemas.

Tiiu Kuurme: Kas tahame kõnetada ka noori inimesi? Massiivsed muutused väärtustes.

Toomas Kiho: Põnev on u 25 inimesega ette valmistada üht konverentsi, see on tore.  Kui kutsuda kokku konverents Kult ja keskkond, siis inimene mõtleb metsast. Loodusest, see on kahtlemata keskne teema. Teiseks – oluline, kes on esinejad. Kui kutsuda, kes oskavad rääkida. Kui on teema ja kõnelejad, siis tulebki konverents. Oluline, et jõuaks rahvani.

Mark: Palun saatke oma tekstid, muidu ei saa raamatut välja anda.

Reklaamipaus. Rainer Vakra jagab vett.

Tõnu: Kutsun üles keskenduma teemale. Arvan, et teemade korje on täna olulisem. Arhitektina mulle meeldib olla võõrandunud loodusest, samas meeldib ka loodus ja meeldib tarbida. Mida teha? Linnad mõjutavad loodust igati. Võõrandumist ja linnainimesi ja maal olevat ühendavad väärtused. Linnaline mõtlemine. Ollakse enesekesksemad, hoolitakse vähem loodusest. Rääkida ka inimese vaimsest tervisest, linnaruumist. Uuring näitab, et pool elanikkonnast on peast sassis. Eesti üldplaneering on natuke tühi paber, pole tugevat jõudu. Riigiarhitekt ja metsakunstnik, kes vaatab, kust metsa võtta, kus põllud, vaataks kuskilt kõrgemalt.

Egge: Milline on eesti kultuuriruum kui keskkond. Looduskeskkond pole alati inimese sõber. Purjus soomlane sai Saaremaal üle 40 puugi ja maohammustusi.

Viive-Riina: Kaasaegsed keskkonnad on täitsa käsitlemata. Ei saa mööda vaadata, mis toimub praegu  Eesti väliskeskkonnas. Küllalt ebasoodne, uurisin läbi Junckeri koostatud paberid, kultuuri mõiste puudub, üks kord esinesid kunstnikud ja kirjanikud. Sotsiaalne mõõde on, kultuurimõõde puudub. Mis on haridus ilma kultuurita? Läinud järjest rohkem majanduse teenistusse, kitsendame aina kultuuri mõistet. Võib-olla tuleks keskenduda kultuuripoliitikale, see tooks fookusse kohaliku võimu.

Rainer: Kuulates võrdlusi välisriikidega, toon metsa näite, Soomes metsamuuseumis on põhiekspositsioonis saed ja metsavõtmise võimekus. Loodusteadlasena ütlen, et seda ei peaks kopeerima Tuleks leida oma tee ja eesti mudel. Olla põhjamaa – eesti metsandus on ägedam ja mitmekesisem, Põhjala tee pole alati väga hea.

Läbi mõelda, kellele seda konverentsi teha. Noortele keeruline formaat, eriti, kui selle eest  kasseerida 30 eurot, mille eest saab kuus korda kinos käia. Peavad olema väga huvitavad esinejad

Maarja: Üliõpilastel on teised hinnad.

Egge: Kui feng shui on võõras, tuleks arhitektuuriõpilastele õpetada vitsakesega toimetamist.

Rein: Linn on meil kõikide teemade juures orgaaniliselt. Tuleks välja tuua väike- ja suurriikide probleem. Globaliseerumise faas hakkab mööda saama. Inimkeskselt tuleb minna ökokesksele ehk ökosüsteemsele. Inimene ei ole enam keskne, vaid osa tervikust, ainult nii saame edasi minna. Väga suur vabaduste piiramine. Vabadusi jääb järjest vähemaks.

Jako: Küsin intrigeerivalt: Linn, miks seda üldse vaja on? Kas inimene saab ilma linnata? Kellel eesti kultuuri vaja on? Kas eestlasel on vaja eestlust? Inimeseõpetust mu teada kuskil ei õpetata.

Viive-Riina: Õpetatakse küll koolis! Ühiskond ja inimene.

Jako: Olemine ja olemasolemine üleüldse.

Egge: Inimene ja jumal.

?: Kiriku ehitamise  eesmärk oli hingelis-vaimne.

Ene Grauberg: Püstitame nüüd ükskord küsimuse, millised me oleme ja millised me tahame olla. Kuni me selliseid küsimusi ei esita, me elamegi pimeduses. Räägime endiselt heaoluühiskonnast, siis kogu seadusandlus käib uue, tööoluühiskonna järgi, mis tekkis juba 70-ndatel aastatel.

Tooma Kiho: oleme nagu minikonverentsil, tänan kõiki. Alustame parempoolselt,  persoonidest, kutsuda kohale need, kes kõnetavad: Karl-Erik Taukar, Ott Sepp, Lenna Kuurmaa, nemad kõnetavad noori. Mark Soosaar, Hando Runnel. Konverents ehitab ennast üles ise, kui on inimesed.

?: Ka pealkiri peab olema intrigeeriv, Kultuur ja keskkond seda ei ole.

Arvo Veskimets?: Looduskaitse Seltsist. Mis oli eesmärk: hoida ära suuremaid sigadusi, õiges kohas järele anda. Miks eesti mets säilis: Simmo? tõi plaani täiteks metsa Siberist, eesti mets oli talle armas. Geograafia Selts, Loodusuurijate Selts, seltsi väärtus on säilinud. Väärtuse kandjad on seltsi liikmed. Vastandväärtuseks on partei, neile ei maksa liiga palju lootusi panna. Keda kaasata? Mikita. Talgud ühistööna on üks võimalus.

Rea Raus: Mul on üks nimi ka: Toomas Trapido

Ivi: Me võime seadusi teha, aga kooslus koosneb meist üksikutest. Kui jälgida meediat, siis on seal ainult superstaarid. Kuidas saaks rõhutada, et meil on ka superstaarid. Noored lähevad metsa ega tunne tammetõrugi.

Pille: Kes võiksid olla konverentsi pärlikesed?

Rainer: Võtan selle ülesande koju kaasa. Küsigem oma lastelt ja lastelastelt, mis neid huvitab. Väike sugulase laps tegi sõrmedega lumehelvest suuremaks, nagu arvutiekraanil.

Rein:: Kuidas saada tipppoliitikuid konverentsile? See on põhiküsimus.

Rainer: Varakult kokku leppida ja saata kindel jah-sõna, siis see toimib.

Jako: Metropoliit Stefanus kutsuda, on atraktiivne, piiskoplikus rüüs. Seadusühiskonnast ja armastuse ühiskonnast.

Viive-Riina: Kas tahate seadusteta ühiskonda?

Pille: Kuidas ühineda EV 100-ga?

Tooomas Kiho: tuleb panna üles EV 100 kodulehele. Kutsuda atraktiivsed esinejad.

Rein: Üks Akadeemia number võiks olla konverentsile pühendatud.

Toomas: Kui on atraktiivsed tekstid.

Tiiu Kuurme: Elu võimalikkusest maal ja talus. Vaime keskkond teine alateema.

Mark: Ühine pealkiri peaks olema, esimene päev inimene ja loodus, teine päev inimene ja tehiskeskkond. Katsume eesti keeles ka korrastada arusaamist, mis on kultuur, haridus, teadus ja kaunid kunstid. Põhiseaduses on öeldud, et hoida eesti keelt ja kultuuri – kauneid kunste, teadust ja haridust. Et ei peaks 100 x ütlema, kuidas me mõtleme.

Maarja: maarahvas oli eestlase nimetus, ka siis, kas ta elas linnas. Noori huvitab veganlus ja see oleks huvitav teema.

Viive-Riina: Kas mitmekesisuse headusel on ka mingid piirid? Igasugune mitmekesisus pole tingimata hea.

Jako: Küsimus pole heas ja halvas. Terrorism pole hea ja halb, sõda pole hea või halb, sosnovski karuputk pole hea või halb, sõda pole hea või halb, ta lihtsalt on.

Maarja: Sõda on ikka halb.

Rea: Kas mitmekesisus iga hinnaga? Asja tuleks vaadata tervikuna. Oma areaali hoidmise printsiip. Kas mitmekesisus tähendab seda, mis tungib peale? Teine päev: mis need väärtused siis on? Tehnoloogia moraalsuse mõiste sisse tuua.. Peame ka tehnoloogiale panema sildi, millist väärtust ta kannab.

Ivi: Tehnoloogia hakkab juba inimese vastu töötama.  Kõige orienteeritus edule ja majanduslikule heaolule, sellega tuleb tegelda. Laps saab nõgesest kõrvetada ja satub paanikasse.

Rea: Miks Silicon Valley lapsed käivad waldorfkoolides, kus arvutit üldse ei kasutata?

Ene Grauberg: Lippmaaa ütles, et kui on waldorfkool, siis peab olema ka waldorfülikool ja waldorfühiskond.

Viive-Riina: Globaalühiskond hakkab lagunema ja me ei saa sellest mööda vaadata. Suur integratsioon, hakkab toimuma diferentseerumine. See on üks sõnum. Heaolu ümbermõtestamine, kolmas: akadeemiline kapitalism, mis liigub allapoole. Võiksin sellest teile loengu pidada.

Enn Kreem: Sellise konverentsi põhieesmärk oleks tõmmata kaasa neid, kes sündinud peale 1980, et eesti asjale kaasa tõmmata, sest nad on väga kaugel meist. Kogu asi on niivõrd muutunud, et sellist nähtust nagu rannaküla pole enam olemas ja rannarahvast ka mitte.. Peame arvesse võtma oma ajaloo arengut, mis ära on lõigatud. Oleme irooniliselt öelnud, et oleme metsarahvas, kes metsast tuli mere äärde. Siis võeti maa ja meri ära. Kahjuks merenduse suurlõik 50 aastat kaotas merenduse selle normaalses arengus.

Ilmar: Kas peaksime keskenduma uutele ja vanadele väärtushinnangutele?

Rea: Mõni kõva valdkonna esindaja: Rainer Kattel. Toob kokku majanduspoole, aga samas räägib räägib ökoloogilisest majandusmudelist, peaksime rääkima majandustihedusest, st firmad, mis kas ja müüvad lähedalt, tihedalt täis tikitud maa. Vaieldamatu korüfee, loodulik mõtlemine.

Viive-Viina: pakun ka üht vanainimest, mitte ennast, aga Jüri Engelbrechti. Võrgustunud, prognoosimatu ühiskond, tekitab süsteemisiseselt ootamatusi. ja muidugi Robert Kitt.  Ja Tõnu Puu.

Leonhard Koort: Oluline murdepunk looduse ja inimese vahel on looduse ime ehk inimese sünd. Inimene sünnib tehiskeskkonda ja mis temast edasi saab. See pool on jäänud märkamatuks. Rõhutaksin looduse imet, jätkusuutlikkuse tagamist inimese poole. Esinejatest pakun Turovskit, noort ja vana. Nagu loomad on pndud puuri, sama moodi on inimene viidud linna. Sarnased protsessid.

Markr: Iga esineja vastab mingile kindlale küsimusele, see hoiab konverentsil õiget formaati. Eesti loodus on inimese loodud.. Aleks Lotman oskab sellest hästi rääkida. Looduslik mitmekesisus, loodusliku mitmekesisuse teenus, selle nimeks elurikkus. Mida monokultuursem on ühiskond, seda suurem on ta hävimise oht. Sama on kultuuridega. Need asjad peaksime võtma sihiks. Kas see on teadlaste konverents või laiem, siis peame rääkima teises keeles. Mikita ja Siiri Sisask on valmis tulema õunapuu alla ajavahemikus 21. -25. august. Lähtuda ajavalikul esinejatest. Rohkem vestlusring, kus igaüks saab sõna. Viljandi-Karksis. 300-aastane metsõunapuu, on nüüd keskelt lõhki. Ürituse nimi on Üleõueõunapuu.

?: Enn Kasak oleks hea esineja.

Ilmar: ei tohiks konverentsi üles ehitada, et kellelegi meeldida. Peame leidma kokkupuutekohad. Muidu on nagu hariduses, et kõik tahavad lastele meeldida, aga mida õpetada, pole üldse oluline.

Ivi: Mere-elu on välja surnud. Soomes näiteks on kõik rannikud väikseid paate täis. Tuleb soodustada mere-elu teket, sest riik peab seda luksusvaldkonnaks, kõik on ülikallilt maksustatud. Kuidas me saaksime sellest märku anda?

Enn Kreem: Eesti ongi rannikuriik täielikult, Eestis pole ühtegi punkti, mis oleks kaugemal kui 200 km merest.

Muinastulede ööl saab mere väärtust toonitada.

Eestlaste teadvus mere osas on nihkunud.

Veel sai nimetatud Jaan Tätted, Kaupo Vipp, Aare Kasemets, Vladislav Koržets. Pakun omalt poolt veel Tapio Varest (joonistav ja kirjutav loodusmees Hiiumaalt), Andres Tarand

Egge: võiks olla ka üks paneel selline, millest selgelt ilmneb, et olemegi erinevad  – mererahvas – Kihnu jt ; maarahvas – maainimesed (setod, võrokesed, ulgid ja teised ja urbandid, suurlinnade kosmopoliitsed noored aga lisaks siis ka teised rahvakillud.

Minu meelest võiks sellise paneeli pealkiri olla nt Kõige õigem eestlane ja selle tulemusel võiks ilmneda, et olemegi rikastavalt ja põnevalt erinevad. Kes loob Eesti avalikkuse ja kuidas kujunevad väärtused – pere-, kogu- ja ühiskonnas?

Mis on avalikkus? Kes kujundab avalikkust? Poliitiline kultuur – selle üle tuleks arutlema paluda muidugi poliitikuid.

Vabandan ebatäpsuste, apsuste ja lapsuste pärast, mis võivad olla ümberkirjutusse sisse lipsanud! Parandused ja ka ettepanekud seoses konverentsiga on teretulnud aadressil maarja@kultuurikoda.eu

Eesti Kultuuri Koja üldkogu 19.04.2017
Tallinnas Hopneri majas, algus kl 16.00

PROTOKOLL

Osavõtjad: Eesti Kultuuri Koja liikmed ja külalised (vt lisa 1: osavõtjate nimekiri).

PilleLillelt tervitussõnad ja koosoleku rakendamine: ettepanek koosoleku juhataja Maarja Undusk – kõik poolt, vastu 0; protokollija Piret Mäeniit – kõik poolt, vastu 0:
häältelugemiskomisjon: Maret Olvet, Ivi-Els Schneider, Mai Sildos – kõik poolt, vastu 0.

Maarja Unduskilt kokkuvõte koja aastasest tegevusest (vt lisa 2: tegevusaruanne 2016).

Tõnu Laigult majandusaruande esitlemine (vt lisa 3: majandusaasta aruanne 2016).
Revisjonikomisjoni hinnang: majandusaruanne korras, etteheiteid ja puudusi ei ole, vastab seadustele ja nõuetele (vt lisa 4: revidendi hinnang).
Aruande kinnitamise hääletamine: kinnitamise poolt kõik hääleõiguslikud, vastu 0, erapooletuid 0.

Otsus:
kinnitada 2016. a majandusaasta aruanne.

Sõnavõtu korras Mark Soosaar: Koda on katusorganisatsioon, ettepanek mõelda, mida ssaksime ära teha, et kultuuriinimesed koonduksid Kultuuri Koja ümber.

Töögruppide esindajate ülevaated töögrupide tööst:
Egge Kulbok-Lattik:
kultuuripoliitika uuringute töörühm koja algusest saadik (ise koja asutajaliige);
rahvamajade töörühm – pöördutud kultuuriministri poole ettepanekuga haldusreformi käigus pöörata tähelepanu rahvamajadele;huvihariduse töörühm.„Nende töörühmadega tegelen kindlasti edasi, kuni koda kestab.”
Kärt Summatavet: Eesti 200 töögrupp. Loodi 2015 koja väljasõiduistungi käigus paljude ideealgatajate osavõtu. 2015. a vastutuse kongressil kuulutati välja, 2016.a tegeldi kõikvõimalike küsimuste esiletoomisega, mis selle projekti raames vaja ja võimalik teha – et kui EV saab 200-a, on meie kultuur olemas. Ohukoht see, et meil on palju suulist kogemust, mida pole talletatud ja mis koos inimestega järjest kaob – jõuda järele sellele protsessile, kus inimesed veel saavad ja tahavad jagada ona kogemusi; kaardistada hetkeolukord ja kuidas me sellest kultuuriminevikust saame õppida, analüüsida, panna mingisse struktuuri. Oleme sunnitud nüüd tegelema ka detailsete küsimustega, mis lahendaks ära mälupanga kogumise tegev., õiguslikud jm pooled – 20-30 in grupina 2017. a lõpuks tahame saada selle mälupanga formaadi valmis. Süvaintervjuude formaat välja töötada ja töögrupi inimesed on kõik oma ala asjatundjad, võtnud oma õpetajad intervjuude sihtmärgiks. Lisaks on tulnud TLÜ sotsiaalteadlased ja haridusteadlased, TÜ-s kogunenud rakuke lisaks 20-30-liikmelisele tuumikrühmale. Kõik valdkonnad pole veel kaetud, kuid vabatahtlikke tuleb aina juurde; mure see, et aeg jookseb, aga me ei saa üle hüpata alusküs-st – Kirjandusmuuseumi arhiiviga ja teadusarhiiviga kokkulepe kasutada nende serveriruumi. Kõigi abi ja tugi on oodatud. Suur aitäh neile, kes meid seni on toetanud – nt heategevuslik oksjon, kuhu 30 kunstnikku tõid oma töid, et mälupangale seadmete soetamiseks raha koguda.
Egge: unustasin enne öelda, et meil on alates 2014 aastaauhind Kultuuri Tegu, 3x välja antud, KUM rahastab auhinnafondi 5000 eurot (selgitab auhinnasaajate valimie protseduuri – lõpliku valiku teeb koja liikmeskond netihääletuse teel). Osalen ka Rail Balticu töörühmas – sellest annab ülevaate Toomas Kiho.
Ivi-Els Schneider: „Tere!“ töögrupp – tutvustasime ettevõtmist Paide arvamusfestivalil ja kuulutasime välja kevade alguspäeval, 21. märtsil. Lõppeesmärk on kutsuda eestlasi üles üksteist märkama ja toetama. Protestime ja kritiseerime, aga tegelikult algab kõik üksikisikuist ja nende omavahelistest suhetest. Tagasiside on seni päris hea, rääkimas käinud raadios, TV-s, koolidest küsitud ja toodud häid ja halbu näiteid – töös on lastele mõeldud lõbusad märgid, sponsoritele, kes on laste märkide tegemist toetanud emailmärgid, kogu visuaali ja märgikavandid kujundas Ilmar Vallikivi. Koolidesse palutakse inimesi sel teemal rääkima. Marketingiinstituut valis nädala turundusteoks Tere-kampaania; videoklipid tegemisel – Taaniel Levi, Ülle Kaljuste jt – videoklipid, mis lähevad kampaania FB-lehele.

Maarja Undusk: nüüd päevakorras eestseisuse kandidaatide ülesseadmine. Praktika on näidanud, et optimaalne on 15-liikmeline eestseisus. Kandidaatide nimekiri ekraanil – juurde saab pakkuda kohapeal 8 inimest.
Hääletamine: valida eestseisuse koosseisuks 15 liiget – poolt enamus, erapooletuid 2, vastu 0.
Otsus: valida 15-liikmeline eestseisus.

Esitatakse kandidaate: Mark Soosaar, Tõnu Laigu, Leonardo Meigas, Ilmar Vallikivi, Pille Lill, Tiiu Kuurme, Piret Mäeniit, Rein Einasto.
Kandidaatide (8 in lühisõnavõtud enda tutvustamiseks).

Maarja Undusk tutvustab lühidalt 2017. a plaane – konverents „Kultuur ja keskkond“ sisuselgitus, hariduskonvernts, kultuuriministeeriumi kohtumised.
Liikmemaksu küsimus – liikmemaks 30 eurot: kui koda loodi, oli põhimõte, et koda toimibki liikmemaksude najal, sh juriidiliste isikute 300 eurot, oleme mõelnud vähendada tulevast aastast üksikliikme maksu 20 euro peale – ?

Hääletamine: liikmemaksu üldse alandada: 1 vastu, 1 erapooletu, ülejäänud poolt.
Täisealistel liikmemaksu alandada 20 eur/a: 2 vastu, 4 erapooletut, ülejäänud poolt.
Üliõpilastele ja õpilastele liikmemaks 10 eurot aastas: vastu 5, erapooletuid 2, ülejäänud poolt.
Juriidilisest isikust liikmetele alandada liikmemaks aastas alandada 300-lt 200 eurole:
poolt 14, vastu 12, erapooletuid 1. Otsus vastu võetud 1 enamhäälega.

Otsus:
vähendada liikmemaksu vastavalt hääletustumemusele: organisatsioonidel 200 eurot aastas, täiskasvanud üksikliikmetel 20 eurot astas, õpilastel, üliõpilastel, pensionäridel 10 eurot aastas.

Eestseisuse valimise protseduurilised küsimused – Heigo: 8 kandidaadist kirja sedelile need, kellega ollakse nõus, kellega nõus ei olda, selle nime ei kirjuta. Need 8 valitakse 2 aastaks.

Kohvipaus; häältelugemiskomisjon töötab 40 min.

Heido Vitsuri ettekanne „Majandusest ja kultuurist“.

Toomas Kiho ettekanne „Rail Balticu liikumisest“.

Pille Lill: teeme teatavaks eestseisuse uute liikmete valimise tulemused, need loeb ette häältelugemiskomisjoni esimees Ivi-Els Schneider.

Hääletustulemused: Mark Soosaar, Tõnu Laigu, Pille Lill – 21 häält; Ilmar Vallikivi, Tiiu Kuurme, Rein Einasto – 18 häält; Piret Mäeniit, Leonardo Meigas – 15 häält (lisa 6: hääletustulemuste protokoll).

Aadu Musta ettekanne „Riigikogu kultuurikomisjoni tööst“.

Kärt Summatavet teavitab Toronto Eesti Seltsi avaldusest – palve kultuurikoja toetusele seoses kavatsusega müüa maha Eesti Maja Torontos, mis otsustatakse 25. aprillil Eesti Seltsi üldkogul Pille Lill loeb avalduse ette (vt lisa 7 – Eesti Maja säilitamist taotleva avalduse-pöördumise tekst).

Otsus:
Toronto Eesti Seltsi pöördumist arutatakse edasi eestseisuses.

Viive-Riina Ruus: Ülevaade kultuuri-ja hariduskonverentsi ettevalmistamisest sai ette valmistatud pika ettekandena, milleks ei jää praegu aega. Tutvustan konverentsi ettevalmistust järgmisel võimalusel.

Pille Lill tutvustab Kultuuriparlamendi ideed.

Ivi-Els Schneider: Põhikiri vajaks muutmist, et võiksime kultuurikojas saavutada sellise taseme, et meid, s.t koda võetaks kuulda ja arvesse. Kui koda töötaks nii, nagu kultuuriparlamendilt eeldatakse, võiks saada jõudu ja mõju juurde.

Pille Lill: Eestseisus koguneb uue koosseisu esimesele koosolekule homme hommikul, s.o 21. aprillil kl 10.00.

Üldkogu lõpp: kl 20.30

Koosoleku juhataja: Maarja Undusk

Protokollija: Piret Mäeniit

Ütle tere !

TAUST ja EESMÄRK

Eesti Kultuuri Koda käivitab üleriigilise liikumise „Ütle tere !“ Idee avalikustati Paide arvamusfestivalil 2016.a. suvel ja üleskutse kiideti heaks.

TERE-liikumise alguspäevaks saab 20.märts 2017, kevade algus. Loodame, et aasta pärast, kui Eestil 100.sünnipäev, ütleme üksteisele rõõmsalt tere ja oleme kaasinimeste suhtes hoolivamad.

Kõik me püüdleme kõigest hingest parema elu poole, unistame harmooniliselt toimivast oma riigist. Meie mõtetes valitseb ideede küllus, mida kõike oleks vaja teha, et oleksime eluga Eestis rahul. Tegeleme globaalsete probleemidega, märkamata pisiasju, millest suured asjad alguse saavad.

Tere-liikumise eesmärk on panna mõtlema ühiskonda ja igat üksikisikut hingehariduse ja kultuursuse tähtsusest elus.

Peaksime Eesti elus muutusi soovides alustama kõik iseendast. millised on meie endi mõtted, kuidas elame, kuidas käitume. Kas oleme kriitilised vaid kaasinimeste suhtes, kas oskame ka enda tegemisi kriitiliselt analüüsida.

Oleme ilmselt kõik kogenud mõistmatut kohtlemist ametiasutustes ja kaaskodanike tõrjuvat hoiakut avalikus ruumis. Kui oskame laulupidudel kokku hoida, miks me kaotame selle sooja tunde kaasinimestesse igapäevaelus ?

Sotsiaalteadlased väidavad, et riigialamate rõõmus meel aitab kaasa kogu ühiskonna heaolule ning toob märgatavat edenemist ka majandustegevuses.

Väikerahvana, kus kõik tunnevad kõiki, on meil suur võimalus üksteist toetada, üksteisesse lugupidavalt suhtuda ning omavahel viisakalt suhelda.

Alustame kõige lihtsamast -“tere“ ütlemisest.

Tegelikult on meil praegugi palju Tere-inimesi ja nemad võiksidki olla nakatajad, kelle kaudu „tere“ rahva hulgas levima hakkaks. „Eeskuju on nakkav !“

Tere-liikumise algatajad on kavandanud väikese TERE märgi, mida iga huviline saab kandma hakata, kuulutades end Tere-inimeseks.

Soovime, et kõik üleskutsed ja tegevused oleksid rõõmsad-positiivsed!

TERE-liikumise kontaktid.

Ivi-Els Schneider – ivielsschneider@gmail.com  tel.5065713

Ivi Proos – ivi.proos@gmail.com tel.5155122

Maie Tarma-Kibin – maie.tarmakibin@gmail.com  tel.5100510

Merli Antsmaa – merli.antsmaa@gmail.com tel.56492078

Evelin Rätsep – evelin@ettevotluskyla.ee tel.58047543

Ilmar Vallikivi – ilmar.vallikivi@gmail.com tel.5151509

Info ESL kodulehel: www.esl.ee

Sponsoritele: Eesti Kultuuri Koda konto nr. EE301010220193804226 märgusõna „tere“

Marketingi Instituudi internetipõhine Turundusraadio annab välja Turundustähte silmapaistvaima nädala turundusteo eest. Selle nädala Turundusraadio saates sai Nädala Turundustähe tiitli Eesti kultuuri koda „Tere“ kampaania eest. Palju õnne!

Turundustähe valimise lugu saab kuulata siit:
http://mi.ee/turundusraadio/heliidentiteet-ja-ev100-turundusidee-100-e-kulalistundi
(Selle lehekülje all on link Saatelõigud, kust saab ka eraldi kuulata ainult Turundustähe valimise lugu.)