Koja konverentsid

Eesti Kultuuri Koja 2016. aasta konverentsist

  1. ja 5. novembril toimus uues ERM-i majas Tartus Eesti Kultuuri Koja kolmas konverents „Kultuur, haridus, haritus“. Kord aastas aset leidvate konverentside läbiviimine on kujunenud Koja kõige olulisemaks ja mahukamaks tegevussuunaks. Koja esimene konverents „Mis on kultuuriväärtus?“ toimus 2014. aasta novembris Haapsalus, mullu toimunud konverents „Kultuur ja vastutus“ Viljandis leidis samuti elavat osavõttu ja vastukaja.

Esialgne plaan oli terve 2016. aasta konverents kõrgharidusele pühendada, aga ümarlaudade käigus tuli esile mitmeid muid olulisi teemasid, mida ei saanud kõrvale jätta.

Koja kolmanda konverentsi üheks lähtepunktiks ja vallandavaks jõuks oli Gunnar Oki raport ja sellega seonduvad plaanitavad reformid hariduses. Teekond lõplikule paneelide valikule läbi mitmete ümarlaudade kujunes pikaks ja haraliseks.

On küsitud, miks tegeleb Kultuuri Koda haridusteemaga? Just nimelt, selline küsimuspüstitus viitab konfliktile meie kultuuri- ja hariduselus. Kultuur ja haridus justkui eksisteeriksid teineteisest lahus, kusjuures kultuur oleks kui kõrgemal asetsev nähtus, haridus aga mingi kultuurist irdu toimiv pedagoogiline sebimine, millel ei pruugi haritusega erilist kokkupuudet ollagi.

Konverents toimus viies paneelis, mõlemad konverentsipäevad algasid pooletunniste ettekannetega, andes üritusele oma sihi ja hõngu. Avaettekande „Minu õpetajad“ pidas vaibakunstnik ja tänaseks värske Teaduste Akadeemia liige Anu Raud, mille põhimotiiviks sai inimlik tähelepanelikkus elus, hariduses ja kultuuris. Teise kõne pealkirjaga „Haridus kui ettevõtluse kasvumootor“ pidas Swedbank AS juhatuse esimees, sotsiaalteaduste bakalaureus, majandusteaduste magister ja loodusteaduste doktor Rober Kitt. Tema avar, turumajandusülene haare oli inspireeriv ja temapoolse häälestuse põhimotiivideks olid: Tulevik kas võidetakse või kaotatakse hariduses. Kestma jääb see, kes õpib ja areneb. Ettevõtluse aluseks on mitmekesisus ja sallivus. Robert Kiti esitusest kiirgas tähelepanelikkust elu, hariduse ja kultuuri vastu, just nimelt seda, millest rääkis Anu Raud.

Esimese konverentsipäeva järgnev töö oli jagatud kolme paneeli. Ajakirja „Akadeemia“ peatoimetaja Toomas Kiho poolt juhitud esimene peapaneel „Haridus kui kultuurikandja“ oli kui üleminek esseistlikelt sissejuhatuskõnedelt praktiliste teemade juurde, jäädes kõigist paneelidest siiski kõige teoreetilisemaks-filosoofilisemaks. Järgnev, Egge Kulbok-Lattiku poolt juhitud „Huviharidus, loovus, ettevõtlikkus ja innovatsioon“ tegeles juba rohkem ka praktiliste küsimustega. Rõhutati, et 60 protsenti leibkondadest on seotud huviharidusega ja arutleti huvihariduse võimalikkuse üle kõrgkultuuris.

Omaette tõmbenumbriks, tähelepanu äratajaks  ja elevuse tekitajaks kujunes kolmas paneel, Arhitektide Liidu esinaise Katrin Koovi poolt juhitud „Ruumiharidus hariduse osaks“, mis eristus teistest ilmselt oma uudse küsimusetõstatuse ja vaatenurga poolest.

Konverentsi esimene päev lõppes piduliku õhtusöögi ja Kultuuri tegu 2016 väljakuulutamisega. Auhinnatseremoonia viis läbi Kultuuri Teo idee algataja Egge Kulbok-Lattik, oma tervitussõnad lausus ka kultuuriminister Indrek Saar. Kultuuri Tegu 2016 võitjaks kuulutati kultuurisaade „Plekktrumm“ ja selle võttis vastu Joonas Hellerma.

Ka teine konverentsipäev algas kahe kõrgetasemelise humanistlikus vaimus peetud kõnega. Doris Kareva kõneles „Südameharidusest“  ja Tõnu Lehtsaar „Talupojatarkusest“.  Need kaks ja kaks alguskõnet moodustasid ühe ilusa terviku, mis aitasid kuulajal konverentsi lahti mõtestada ja vastasid nii mõnelegi „miksile“. Need kõik olid kultuuri, haridust ja haritust ühendavad ja ülendavad sõnavõtud.

Teine konverentsipäev jätkus paneeliga „Konkurents hariduses – kas hariduse edendaja või devalveerija?“ Paneeli juhatas ERM-i avalike suhete juht Kaarel Tarand. Elavas mõttevahetuses said oma ala spetsialistid mõtteid vahetada ja arendada. Järgmist paneeli „Kas nutiseadmed aitavad arendada laste loovust?“  juhatas ajakirja Digi peatoimetaja Martin Mets. Arutleti digiseadmete kasutamise vooruste ja ohtude üle. Järgnevat paneeli „Õpetaja elukutse väärtustamine“ juhatas Tallinna Reaalkooli õppealajuhataja Martin Saar. Jutuks tulid taas üldisemad, konverentsi põhimotiividele lähedased teemad. Konverentsi lõpetavat teist peapaneeli „Kõrghariduse muutumine ning tulevikuohud“ juhatas Tartu Ülikooli mõtteloo külalisprofessor Tiina Kirss. Viimases paneelis oli ehk kõige enam teravust ja murelikku kriitikat meie hariduse tuleviku pärast.

Konverentsi võtsid kokku mõlema päeva järgselt ja hiljem ka kirjalikult Koja poolt kutsutud eksperdid. Kõige põhjalikumalt süvenesid teemasse Viive-Riina Ruus ja Tiiu Kuurme, kelle ülevaatlikest analüüsidest on Kojal suur abi oma edaspidise haridusteemalise tegevussuuna planeerimisel. Konverentsi peamiseks sõnumiks on üleskutse kutsuda Eesti Vabariigi 100. aastal kutsuda kokku üle-eestiline HARIDUSKONGRESS, mille reaalseteks läbiviijateks peaksid olema haridusinstitutsioonid.

Eksperdid heitsid tunnustussõnade kõrvalt konverentsile ette laialivalguvust ja kindlate sihtide saavutamatust, ent minu meelest polekski see olnud võimalik. Arvan, et oluline ja kojaomane oli just nimelt teemapüstitus ja kultuuri- ja haridusinimeste kokkuviimine ja nendevaheliste barjääride vähendamine. Õnnestunud oli ka kohavalik – uus ERM lisas konverentsile sära juurde ja meelitas ka huvilisi ligi. Tehnika toimis hästi, korraldus jättis hea mulje, sisemistest paratamatutest mullistustest hoolimata. Arvan, et paistsime väljast suuremad, kui oleme seest, ja see on väärt oskus. Nüüd on oluline, kuidas võimalikult veenvalt, arukalt ja  viljakalt anda edasi oma sõnum asjast huvitatutele ja otsustavatele instantsidele, et hariduskongressi idee viljakasse pinnasesse kasvama panna.

Maarja Undusk

III Haridusümarlaud

18.05.2016 – 16:00 kuni 20:00

III Haridusümarlauad

Ümarlaua päevakord:

28.03.2016 – 15:00 kuni 19:00

Tartu ümarlaual teevad sissejuhatava ettekande Tartu abilinnapea Tiia Teppan ja Heino Elleri nim

09.02.2016 (Kogu päev)

Eesti Kultuuri Koda koos mitmete loomeühendustega teeb ettepaneku ERR arengukavasse aast

18.02.2016 – 15:00 kuni 17:30

Toompea 3 (0-korruse saal)

01.03.2016 – 15:00 kuni 19:00

Nordea Kontserdimaja

10.11.2015 – 22:30 kuni 24.11.2015 – 22:30

 Eesti Kultuuri Koja ettepanekud sotsiaalse kaasatuse ja võrdsete võimaluste arengukava koostaja

23.10.2015 – 08:30

Kultuuri Tegu 2015 on Puidust metsakõlakojad “Ruup”, Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektu

30.10.2015 – 10:30 kuni 31.10.2015 – 09:30

Toimus Eesti Kultuuri Koja konverents  

09.09.2015 – 12:45

Eesti Kultuuri Koja, loomeliitude ja partnerorganisatsioonide avalik pöördumine Haridus-

17.09.2015 – 16:00 kuni 18:00

Eesti Kultuuri Koda korraldas 17.

14.08.2015 – 12:00 kuni 13:30

Eesti Kultuuri Koda vastutas sellel aastal Arvamusfestivalil, Paides, 14. -15.

04.05.2015 – 11:15

29.mail toimus uus loeng, teemal:  “Rahvusliku identiteedi säilitamises

16.04.2015 – 17:00 kuni 19:30

16.aprillil lükkame käima Eesti Kultuuri Koja avalike loengute sarja.

26.03.2015 – 16:15

Kultuuri Koja uus eestseisus kohtus märtsis kahel korral, 20. ja 26. märtsil.

04.02.2015 – 10:00 kuni 12:00

Päevakorrateemad:

05.03.2015 – 14:00 kuni 17:00

 

19.02.2015 – 11:00 kuni 14:00

Kultuurile pühenduv poliithommik

22.01.2015 – 10:00 kuni 12:00

Päevakorrateemad:

1.           19. veebruari kohtumine erakondade esindajatega;

08.01.2015 – 10:00 kuni 12:00

Päevakorrateemad:

04.12.2014 – 10:45

Eesti Kultuuri Koja eestvedamisel toimus 21.-22.