Arhiiv

Eesti Kultuuri Koda valis uue eestseisuse

Eesti Kultuuri Koda valis 23. mail 2018 Hopneri Majas toimunud üldkogul oma liikmete seast uue eestseisuseRein Einasto (geoloogia), Jako Kull (teoloogia, religiooni antropoloogia), Tiiu Kuurme (haridus), Pille Lill (muusika), Leonardo Meigas(disain), Tiina Park (ajakirjandus), Martti Preem (arhitektuur), Mark Soosaar (filmindus), Helle Tiikmaa (ajakirjandus) ning Marika Veisson (haridus).

30. mai eestseisuse koosolekul valiti Koja juhatuse esinaiseks Pille Lill ja
juhatuse liikmeteks Leonardo Meigas ning Martti Preem.

Vaata meedias avaldatud pressiteateid:
1. Postimees
2. ERR

————————————————————————————-

EESTI KULTUURI KOJA ÜLDKOGU TOIMUS
23. mail kell 16.00-19.00, Tallinnas Hopneri Maja suures saalis.

– Koja tegemistest andis ülevaate Koja eestseisuse liige Pille Lill;
– Majandustöörühma käivitumisest, eesmärkidest ja 5. oktoobril Pärnus Endla teatris läbiviidavast konverentsist “Kultuur-majandus-töökultuur” rääkisid Koja liige
Meelis Voolmaa ja mentor Aivar Haller;
– Kultuuri- ja Hariduse Kongressi töörühma arengutest tegi ülevaate Koja eestseisuse liige Tiiu Kuurme;
– Huvihariduse ja Rahvamajade töörühma arengutest tegi ülevaate Koja liige
Egge Kulbok-Lattik;
– Ajakirjanike Liidu juhatuse liige Marju Himma rääkis teemal
“Eesti ajakirjanduse olukord praegusel infoväljal”.

Tutvu üldkogu protokolliga SIIN

—————————————————————————————————–

Kolmapäeval, 16. mail kl 17.00-19.00 toimus Hopneri Maja Kaminasaalis (Raekoja plats 18) konverentsi „Kultuur-majandus-töökultuur“ ettevalmistav ümarlaud.

Vaata ümarlaua kutset: https://kultuurikoda.eu/umarlaua-kutse/ ‎

Tutvu konverentsiga lähemalt: https://kultuurikoda.eu/koja-konverentsid/

———————————————————————————————

Toimus Kultuuri- ja Hariduse Kongressi ettevalmistav esimene ümarlaud:
INIMESEKS ÕPPIMINE JA KASVAMINE EESTI KULTUURIRUUMIS
esmaspäeval, 7. mail kell 15.00-18.00
Rahvusraamatukogu väikeses saalis
(Tallinn, Tõnismägi 2)

Tutvu lähemalt https://kultuurikoda.eu/kongressi-umarlaud-7-05-18/

—————————————————————————————–

HEAD KOLLEEGID KODUMAA KULTUURIPÕLLUL!

Toimus arutelupäev RIIK KUI KUNSTITEOS

pühapäeval, 15. aprillil 2018 kell 12.00-16.00Riigikogu saalis (Lossi plats 1, Tallinn).

Videoülekanne Riik kui kunstiteos

Tähistasime ajaloolise aprillipleenumi XXX aastapäeva
ja mõtisklesime koos Eesti tuleviku üle!

KAVA

Riigikogu esimehe Eiki Nestori tervitus
Ignar Fjuk  RIIK–SEE OLEME MEIE
Enn Põldroos – HINGESTATUS
Heinz Valk – RIIK JÄÄGU RIIGIKS
Mark Soosaar – IGAÜKS ON LOOJA
Ike Volkov – ESKIIS
Marju Lauristin – LAVASTUS, LAULUPIDU, FOLK
Rasmus Puur – MIDA TEHA, KUI SÜMFOONIAS ON AINULT PAUSID?
Tanel-Eiko Novikov – RÜTM PANED RATTAD KÄIMA
Ene Ergma – KAS TÕESTI RIIK KUI KUNSTITEOS???
Maarja Kuurmaa – RIIK KUI LEIUTIS
Seppo Zetterberg  – KAKSIKLINN VÕI KAKSIKRIIK?
Mati Hint  – RIIK KUI KUNSTITEOS versus FAILED STATE
Jaan Elken – KULTUURIRUUM – KUNSTIRUUM –  MAALIRUUM
Helle Tiikmaa  – VAIKUSES JA LÄRMIS
Toomas Kiho – MILLIST EESTIT ME TAHTSIME?
Rein Einasto  – MAHEKULTUURNE EESTI
Pille Lill  – MÕTLEMINE  KUI  KUNSTITEOS
Toomas Jürgenstein – MEIE ÕPETAJA, MEIE KOOL, MEIE RIIK
Peeter Ernits – KUIDAS KÄIB KOLLEKTIIVNE MAALIMINE?
Veiko Spolitis –   GLOBAALNE LÄTLANE KUI LÄTI RIIKLUSE ALUS
Ilmar Raag – VABADUS KUI KÖIELKÕNDIMISE KUNST
Rein Lang – RIIK KUI LOOMEVABADUSE VILI
Siiri Sisask – KLAASIKE
Lõppsõna noorimalt osavõtjalt – 17-aastaselt Tanel-Eiko Novikovilt.

Meie riigile kõrgemat lendu ja ainult head soovides,
Eesti Kultuuri Koda.

—————————————————————————————————

Kultuuri Koda avaldab toetust Tiit Ojasoole ning NO99 teatri kollektiivile

Ajal, mil Eesti riigi 100. sünnipäevani on jäänud pisut enam kui üks kuu, on seoses vabariigi aastapäeva lavastusega tekkinud meie kultuuri- ja poliitmaastikul terav lõhestumine. 16. jaanuaril ületas meediakünnise uudis, et 104 häiritud kodanikku on allkirjastanud pöördumise presidendile, millest lähtuvalt ei tohiks pooleteist aastat tagasi vägivallaskandaali keskmes olnud Tiit Ojasoo nõnda märgilise tähendusega ettevõtmist juhtida.
Kultuuri Koja toetusavaldust saab täies mahus lugeda siin

______________________________________________________________

___________________________________________________________

KULTUURI TEGU 2017 laureaadiks kuulutati Koja konverentsil:

Loomeinimeste avalik ühispöördumine “222 kiri”

“222 inimese ühispöördumine on murekiri – inimeste südames on mure, et enneolematu suurprojekt Rail Baltic, selle praegu kavandataval kujul, rikub jäädavalt Eesti põhilisimad väärtused,” kommenteeris auhinna vastu võtnud kirja idee algataja Toomas Kiho ja lisas, et “see on appikarje. Kas meie valitud valitsejad kuulevad, kui vaimuinimesed Eesti pärast muret üles näitavad? Kas meil on oma Eestiga veel lootust või pole, selles on küsimus? Ja see on traagiline küsimus”.

Viie Kultuuri Tegu 2017 nominendi hulka jõudsid lisaks Riigikogule esitatud ühispöördumisele järgmised kandidaadid:

  • Setomaa kolmekordne ülemsootska Aarne Leima ja tema kultuuriprojekt
    „Setomaa külad“ (esitaja: Piret Torm-Kriis, Setomaa 14. ülemsootska);
  • Elamustuur Laste Vabariik (esitaja: Eesti Kultuurikorraldajate Liit);
  • Mahe-Eesti arenguidee ja riigi mahekäsitluse kontseptsioon: Eesti – arukas ja mahekultuurne riik (esitaja Leonhard Koort);
  • Konrad Mägi elulooraamat (esitaja: Piret Mäeniit).
    Nominentide esitlemine toimus 3. novembril Rakvere Teatris pidulikul galal,
    Koja aastakonverentsi “Kultuur ja keskkond” raames.
    Eesti Kultuuri Koda annab Kultuuri Teo auhinda välja viiendat korda.
    Auhinnafondi on välja pannud Kultuuriministeerium.

——————————————————————————————————–

Eesti Kultuuri Koda kinkis 2017. aasta konverentsi Eesti Vabariigi sajandaks aastapäevaks.

Sündmuse kajastus ning ülevaade on nähtav EV100 veebilehel:

https://www.ev100.ee/et/konverents-kultuur-ja-keskkond

 

__________________________________________________________________________________
Eesti Kultuuri Koda jätkab kevadel algatatud TERE-liikumisega. Oleme arvamusel, et viisakuse ja vastatastikuse lugupidamisega saame Eestis omavahelist suhtlust tunduvalt paremaks muuta. Kutsume üles kõiki eestlasi märkama enda kõrval kaaslasi – alustagem sõbraliku TERETAMISEGA !
Tallinnas reklaamime oma üleskutset Ilmar Vallikivi kujundatud toredate plakatitega.
——————————————————————————————————————————————-

 

24. augustil toimus Eesti Kultuuri Koja  eestseisuse kohtumine Pärnu linnavalitsuse liikmetega.
Arutati võimalikku Koja aastakonverentsi 2018 korraldamist Pärnus ja Pärnu Loomekodu ja Uue Kunsti Muuseumiga seonduvat. Koos jõuti otsusele pöörduda Riigi Kinnisvara AS-i poole seotult muuseumiga ja konverentsi ettepanek saadeti Pärnu linna arengukavasse.

24. augustil toimus Koja eestseisuse laiendatud koosolek erakorraliselt kell 19.00, Karksis, Õuna-Oti talu nisuaias. 

Hea kultuuri- ja loodusesõber!
Meie riigi 100. sünnipäeva eel kutsume sind mõttetalgule ÜLE ÕUE ÕUNAPUU,

neljapäeval, 24. augusti õhtul kell 7, Karksi, Õuna-Oti talu nisuaeda,
mis on muuhulgas ettevalmistavaks aruteluks ka Kultuuri Koja aastakonverentsile “Kultuur ja keskkond”,mis toimub  3.-4. novembril Rakveres.

 Mõttetalgul “Üle õue õinapuu” esinesid:

1.  Milvi Kallaste – rahvalaulik, mulgi talutütar.  Mulgikeelne regilaul sellest, mis on sajandite jooksul eesti inimesele kallis olnud.
2. Asta Jaaksoo – A. Kitzbergi muuseumi juhataja ja A. Kitzbergi Sõprade Seltsi eestvedaja. Asta teemaks oli mulgikeelne meenutus “Rahvakirjanik August Kitzbergi esimesed tööd …”. Need olid õunapuu istutamine, karjavitsa murdmine ja linnupesa hoidmine.
3. Mulgi keele õpetamisest ja  värskematest mulgikeelsetest väljaannetest rääkis Mulgi Kultuuri Instituudi  juhataja Kaja Allinder.  Kaasas Karksi Kultuurikeskuse naistelauluansambel Tikutopsimutid ja Ramon Purju rahvaliku lauluga Vana aja laul.
4. Võro Instituudi poolt esines teadus-ja arendusosakonna projektijuht Külli Eichenbaum,  teema Keelevägi ja luudusevägi. Inemine, ku sünnüs ilma, putus kõrraga kokko nii keele- ku luuduseväega: neo omma edimese asja, mille inemine hindäle perändüses saa ummi lähedaisi käest. Elo joosul peri inemine tõisi käest viil hulka tarkuisi, a imäkiil ja  aastagatsõõr  jääse elole värme andma. Kaasas  Võro luuletaja Jan Rahman kitarriga ja oma pillilastega.
5. Polli Puukooli teradlane Toivo Univer Õuna-Oti uibu eluloost ja tema elukaare pikendamise võimalustest.
6. Valitsuskomisjoni EV 100 tegevjuht Toomas Kiho  väärikatest puudest ja külakogukondadetähistamisest riigi juubeliaastal.
7. Kase Kai (Kai Leas)  kihnu laulu ja pillitüdruku esinemine.
8. Kihnu Kultuuri Instituudi nõukogu liige akadeemik Karl Pajusalu sõna ´´õunapuu´´ päritolust ja kujunemisest eesti keeltes.
9. Anu Raud oma tunnetest vana puud varjus ja riigi ning tema kodanike suhetest haldusreformi valguses.
10. Rein Einasto: Rahvusriikluse loodusteaduslik alus – ökosüsteemsus. Põhiseaduses on kirjas meie kõigi ülimuslik kohustus kindlustada eesti rahvuse, keele ja kultuuri kestmine läbi aegade. Selle kohustuse eest saavad vastutust kanda üksnes need, kes kõige enam teavad, KUIDAS sellega toime tulla?
11. Pille Lill: Inimene ja loodus, inimene ja parlament. Eesti Kultuuri Koja edasistest plaanidest sh konverentsid “Kultuur ja keskkond” Rakveres (2017) ning “Vaimukultuur, kehakultuur, töökultuur” Pärnus (2018).
12. Ilvi Jõe-Cannon: teemaks põhiseaduse preambulis antud poliitilise tegevuse eesmärk tagada „eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade”  ning kehtiv keeleseadus.
Visiooniõhtu “Üle õue õunapuu” idee autor ja moderaator oli Eesti Kultuuri Koja eestseisuse liige Mark Soosaar.

————————————————————–

 

18. augustil toimus Eesti Rahva Muuseumis Eesti ja rahvusvähemuste katusorganisatsioonide suvine koostööpäevak. Kultuuriministeeriumi, Integratsiooni Sihtasutuse ning Eesti Folkloorinõukogu ühise korralduse tulemusel koondusid muuseumi katuse alla ligi 40 suuremat katuseorganisatsiooni, teiste seas ka Eesti Kultuuri Koda. Sel korral esindasid Koda eestseisuse liige Piret Mäeniit ning tegevjuht Sandra Vellevoog.

 

 

 

 

 

 

Põneva päevakava peamised tipphetked olid kahtlemata muuseumiekskursioonile järgnenud koostööpäevaku sissejuhatus, mille raames tervitas kõiki osalisi Eesti Vabariigi president proua Kersti Kaljulaid.

President rõhutas eestluse tähtsust ning lisas, et identiteedi tähtsustamine ei saa iial olla liiga egoistlik. Naljatledes viitas ta enda Saaremaa päritolule ning liikus siis sujuvalt üle mõttele, et geneetika ei saa küll määrata kultuurilist ühtekuuluvust, ent seda kõrvale jätta oleks samuti väär. Kõlama jäi ka avatud rahvusluse mõte, mis eelarvamustest hoolimata muudab meie ühiskonda hoopiski tugevamaks, mitte ei lõhesta seda. Nõnda, nagu eestlane saab, võib ja peaks oma kodumaal oma rahvusluse üle uhkust tundma, võiks sama teha ka siin elav muulane – pärimiskultuur ei tohi olla miski, mida meie kultuuriruum kuidagi diskrimineerida võiks.

Peale mitmeid kultuurilisi ettekandeid, toekat lõunat ning inspireerivate tutvuste loomist järgnesid päeva teise poole sõnavõtud, kus esinesid Sandra Suurkask,  Oleg Pissarenko, Ago Laius, Artjom Suvorov ja Jaanus Rohumaa. Need olid sissejuhatavaks osaks kohe järgnevatele avatud aruteludele, millele eelnes sisukas grupitööde blokk. Tõstatatud said järgmised kolm küsimust:

  • Kuidas tagada noorte järelkasv organisatsioonis( Oleg Pissarenko);
  • Kuidas suurendada koostööd katuseorganisatsioonide vahel (Ago Laius);
  • Milles seisneb katuseorganisatsiooni panus Eesti riigi arengusse (Artjom Suvorov) .

Peamised kõlama jäänud mõtted kõlasid nii:

Oleg Pissarenko:

  • Ilma noorteta ehk n.ö. juuretasandita ei toimu meie kultuurimaastikul mitte midagi. Kõige olulisem on väljundi pakkumine ning inspireeriva platvormi loomine;
  • Organisatsioon, kes soovib enda tegemistesse noori kaasata peab end noore jaoks huvitavaks tegema ning parim praktiline teostus selleks oleks koostöö pakkumine tõeliste tegijatega.

Ago Laius:

  • Katuseorganisatsioonide omavahelist koostööd ning produktiivsust suurendaks kindlasti sihipärane eesmärgistatus;
  • Ühte punkti suunatud fookus tekitab ühisosa, misläbi formaalsusest saab praktika. Laius leiab, et eesmärgistatud ieid on küll palju, ent praktika seal taga jääb kesiseks.

Jaanus Rohumaa

  • Riik on platvorm eneseteostuseks;
  • Eesti 100 on meie kõigi ühine pidu – ei ole nii, et riik on korraldajana ühel pool ning rahavas peolekutsutuna teisel pool. Rõhuasetus olgu ühisusel;
  • Sihtgrupp: lapsed ning noored (juuretasandi tähtsustamine);
  • Katuseorganisatsioon on siduv element, kellel on abstraktsetes küsimustes vastav kompetents.

Päev lõppes vaba vestlusega ERMi kohvikus, kus esinesid pärimusmuusikud Anu Taul ning Tarmo Noormaa.

Vaata ka koostööpäevaku pildigaleriid!

https://photos.google.com/share/AF1QipNdZ74j36mpMKc3rErBxUGgZU5tzmgkX19A5iETeD7CvmZcMDMs720fp6qOno-cMw?key=WmxtRy1zczNJUlVObTI3MXZKU0RNaXVPNHlsOHR3

__________________________________________________________________________________

Konverentsi “Kultuur ja keskkond” ettevalmistav ümarlaud  25. mail 2017 kell 16.00–18.30 Nordea Kontserdimaja Teatrikohvikus

Tihendatud protokoll lindistuse ja ülestähenduste põhjal. Vaata lähemalt

______________________________________________________________

Eesti Kultuuri Koja üldkogu 19.04.2017 Tallinnas Hopneri majas

Protokoll on saadaval siin

___________________________________________________________

Eesti Kultuuri Koja 2016. aasta konverentsist
4. ja 5. novembril toimus uues ERM-i majas Tartus Eesti Kultuuri Koja kolmas konverents „Kultuur, haridus, haritus“. Kord aastas aset leidvate konverentside läbiviimine on kujunenud Koja kõige olulisemaks ja mahukamaks tegevussuunaks. Koja esimene konverents „Mis on kultuuriväärtus?“ toimus 2014. aasta novembris Haapsalus, mullu toimunud konverents „Kultuur ja vastutus“ Viljandis leidis samuti elavat osavõttu ja vastukaja. Vaata lähemalt

______________________________________________________________

18.05.2016 – 16:00 kuni 20:00

III Haridusümarlauad

Ümarlaua päevakord:

28.03.2016 – 15:00 kuni 19:00

Tartu ümarlaual teevad sissejuhatava ettekande Tartu abilinnapea Tiia Teppan ja Heino Elleri nim

09.02.2016 (Kogu päev)

Eesti Kultuuri Koda koos mitmete loomeühendustega teeb ettepaneku ERR arengukavasse aast

18.02.2016 – 15:00 kuni 17:30

Toompea 3 (0-korruse saal)

KOJA LOENGUTESARI 2015

*16. aprillil 2015 toimus Koja avalike loengute sarjas esimene loeng.
Esinejaks oli Ülo Vooglaid, hinnatud sotsiaalteadlane. Loengu teemaks: Mis üldse on kultuuri ja hariduse roll ühiskonna jätkusuutlikkuse tagamisel? Loengu salvestis siin.
*29. mail 2015 toimus loeng teemal:  “Rahvusliku identiteedi säilitamisest multikultuurses keskkonnas”. Rääkis eesti keele (emakeelena) õppekava koostaja Soomes, kasvatusteaduste magister, Mari-Liis Hendrikson. Loengu salvestis kuulatav siin.
*17. septembril 2015 leidis aset arutelu “Pagulaste ümberasustamine ja kohanemine
Eestis – müüt ja faktid” Eesti Rahvusraamatukogus, mille juhatas ettekandega sisse Johannes Mihkelsoni keskuse pagulaste tugiisikuteenuse juht, Tartu ülikooli politoloog Juhan Saharov. Ettekanne ja arutelu järelkuulatav siin.

01.03.2016 – 15:00 kuni 19:00

Nordea Kontserdimaja

10.11.2015 – 22:30 kuni 24.11.2015 – 22:30

 Eesti Kultuuri Koja ettepanekud sotsiaalse kaasatuse ja võrdsete võimaluste arengukava koostaja

23.10.2015 – 08:30

Kultuuri Tegu 2015 on Puidust metsakõlakojad “Ruup”, Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektu

09.09.2015 – 12:45

Eesti Kultuuri Koja, loomeliitude ja partnerorganisatsioonide avalik pöördumine 

14.08.2015 – 12:00 kuni 13:30

Eesti Kultuuri Koda vastutas sellel aastal Arvamusfestivalil, Paides, 14. -15.

04.05.2015 – 11:15

29.mail toimus uus loeng, teemal:  “Rahvusliku identiteedi säilitamises

16.04.2015 – 17:00 kuni 19:30

16.aprillil lükkame käima Eesti Kultuuri Koja avalike loengute sarja.

26.03.2015 – 16:15

Kultuuri Koja uus eestseisus kohtus märtsis kahel korral, 20. ja 26. märtsil.

05.03.2015 – 14:00 kuni 17:00
19.02.2015 – 11:00 kuni 14:00

Kultuurile pühenduv poliithommik

1.           19. veebruari kohtumine erakondade esindajatega;