Pressiteade
Eesti Kultuuri Koda
11.10.2020
Eesti Kultuuri Koja konverents keskendus kultuuri ja majanduse seostele ning ühisosale
Eile, 10. oktoobril toimus Eesti Kultuuri Koja konverents “Kultuur kui kapital”. Majanduse ja kultuuriinimesed tulid kokku, et arutleda olemuslike ent sageli varjatuks jäävate seoste üle kultuuri ja majanduse vahel.
Eestlased ei saa olla maailmas esirinnas majanduses ega poliitikas, aga saame olla kultuuris. Konverentsil tõdeti, et on murranguline aeg, kuna oleme sisenemas uude ajastusse, kus kontseptsioonid muutuvad.
“Praegu on maailmas toimumas erakordsed muutused teadvustamisprotsessides”, osundas Eesti ühiskonna võimalustele muutuvas maailmas üks peaesinejatest, innovatsioonifinantsist Dr. Killu Tõugu-Sanborn (California, USA). “Need, kes uut, alles ilmnevat teadvust suudavad mõtestada, võivad selle põhjal uut väärtust ehk kapitali luua ning seda uut väärtust globaalsetel turgudel kasumiks teisendada. Eestil on siin oma võimalused.”
Üks peaesinejaist, Jüri Reinvere meenutas, et oleme eestlastena katsumustest läbi tulnud vaid tänu kultuurile ning pööras tähelepanu praegu kultuuri arvel toimuvatele sisukärbetele hariduses.
Majandusteadlase professor Kadri Männasoo (TTÜ) sõnul loob majandus heaolu inimkapitali ja materiaalse kapitali koostoimes. “Mida kõrgemal arengutasemel ja kaasaegsem on majandus ja ühiskond, seda enam määravad heaolu mittekäegakatsutavad hüved, eeskätt hariduse, kultuuri ja tervise hüved ning ühiskonnas osalemise ulatus ja kvaliteet”, rääkis Männasoo.
Akadeemia toimetaja Toomas Kiho sõnul: “Kõige olulisem on mõista, kui väärtuslik kapital seisneb selles ajaloolises varaaidas, mida oleme sadu aastaid kogunud, mis on salvestunud kultuuris ja keeles. Maailmale ei ole vaja Eestit ingliskeelse kultuuriprovintsina. Kui lahustume suures majandusliku kapitali meres ja kaotame keele, siis kaotame oma kultuurilise varaaida”, kaardistas Kiho hetkeseisu.
Koja eestvedajad leidsid, et lünk kultuuri ja kapitali seoste vahelisel mõtestamisel on suur. Konverents jõudis ühe päevaga “kultuuri ja kapitalini” ning jätkab “kultuur kui kapital” mõtestamist juba lähiajal toimuva seminari käigus.
Konverents lõppes auhinna Kultuuri Tegu 2019 üleandmisega. Nominentideks olid põnevusteater Kellerteater, Rändav kultuurifestival Võnge ja Soome-Ugri kultuuritegijaid kokku toov filmifestival. Varalahkunud kunstnik Peeter Alliku nimeline preemia anti Eesti performance`kultuuri arendajale ja Paide-Türi kunstiõpetajale Margus Tiitsmaale (kunstnikunimega Sorge). Kultuuri Tegu 2019 aureaaditiitel läks MTÜle Eesti Metsa Abiks. Kõik finalistid said rahalised preemia, mida toetab Eesti Kultuuriministeerium.
Zonta Tallinna klubi andis üle preemia Annetekoda 2019 võitjale, Kiviõli noorele lauljale Mirtel Põdrale, kes saab sihtotstarbelise toetuse abil jätkata lauluõpinguid.
Konverentsi jälgiti ka Postimehe otseülekandes ja see on järelvaadatav veebileheküljel postimees.ee/aastakonverents.
Koda avaldab tänu kõigile toetajatele sh Tallinna Kultuuriamet, Hotell Hilton, Kultuuriministeerium, Postimees, Jaanihanso, Selver jt
Eesti Kultuuri Koda loodi 2011. aastal eesmärgiga ühendada juriidilisi ja eraisikuid, kelle soov on Eesti kultuuri sisemise jõu ja ühiskondliku kõnekuse hoidmine. Koja aastakonverentsid keskenduvad ühiskondlikult aktuaalsetele ning Eesti avalikkust kõnetavatele teemadele.
Heili Vaus-Tamm
Tegevjuht-koordinaator
Eesti Kultuuri Koda
+372 50 62 790
tegevjuht@kultuurikoda.eu
www.kultuurikoda.eu
