Eesti Kultuuri Koja pingutused on kandnud vilja: huvihariduse käsitlus Eestis avardub ja saab riiklikult mõtestatud eesmärgid.
Viimastel nädalatel on haridus- ja teadusministeeriumis asutud laiendama huvihariduse käsitlust ja poliitikakujundust. Asekantsler Kristi Nemvalts-Vinteri sõnul ei toeta senine vaade huviharidusest noorsootöö valdkonna osana piisavalt uues haridusstrateegias määratud ideid õmblusteta haridusest ja talendipoliitikast.
Eesti Kultuuri Koja huvihariduse töörühma juhi Egge Kulbok-Lattiku sõnul on ministeeriumis alanud areng rõõmustav: „Oleme viimastel aastatel tõstatanud huviharidusega seonduvaid teemasid avalikel arutlustel nii kultuuri- kui ka haridusministeeriumis ja teeme meelsasti koostööd huvihariduse katusorganisatsioonide ja partneritega, et ministeeriumis algatatud protsessile kaasa aidata. 20. novembril toimub ümarlaud, kuhu lisaks ametnikele ja praktikutele ootame ka ülikoolide esindajaid, sest üksnes kõiki osalisi kaasates saab kujundada ühise vaate ja toimiva huvihariduse tegevusvälja, kus anded kaotsi ei lähe.“
Eesti Kultuuri Kojas on huvihariduse töörühm läbi aastate (alates koja loomisest 2011. aastal) tegelenud huvihariduse terminoloogiliste ja korralduslike probleemidega. 2020. aasta juunis saatis koda koos partneritega haridus- ja teadusministrile Mailis Repsile ja riigikogu kultuurikomisjoni liikmetele avaliku pöördumise, milles juhiti tähelepanu, et Eestis on vähese mõtestamise tulemusena huvihariduse roll talendipoliitika kujundamisel kasutamata ja riiklikult eesmärgistamata.