Koosoleku päevakava:
10.30-10.35 Kogunemine ja kiire tutvustusring
10.35-11.00 Tiina Tambaum, TLÜ, ettekanne
11.00-11.20 Tauno Asuja, Peaspetsialist | Eesti Puuetega Inimeste Koda
11.20-11.40 Jane Miller-Pärnamägi, Eesti Tantsuhuvihariduse Liit, ülevaade EKK ümarlaual kogutud teemadest
11.40 -12.10 Arutelu
12.10-12.23 Egge Kulbok-Lattik info muudest arengutest, terminoloogia ümarlaud jms.
Osalejad:
Merlin Tatrik (HTM)
Jane Miller-Pärnamägi (tantsuhariduse liit, tantsuagentuur)
Tauno Asuja (puuetega inimeste koda)
Meeli Pärna (ETHL)
Signe Sööber (huvikoolide liit, erivajadustega noored)
Tiina Tambaum (TLÜ demograafiakeskus)
Kristi Vals (EKK)
Triin Roosalu, (TLÜ)
Ene Saaber (Vanemaealiste huvihariduse õpetaja, tantsutrupid Ida-Virumaa)
Pille Lill (EKK, PLMF)
Tehniline tugi: Farista
Protokollib: Heili
Koosolekut juhatab töörühma juht: Egge Kulbok-Lattik
Tiina Tambaumi, ettekande põhisõnumid:
haridusgerantoloogia – põhiidee, et inimene areneb kuni surmani
levinud arusaam, et vanem inimene tingimata mandub – vanuseline diskrimineerimine
MTÜ 65b – teine suhtumine, arenduslikud ja tegevuslikud tegevused , seinalehte anname välja; Vaja on uurida, mida maailmas välja pakutud
FB grupp – vananemine algajatele, see on koht, kus saab ise diskrimineerimisjuhtumeid postitada, 650 liiget, võrdse kohtlemise volinik kaasatud
Tiina doktoritöö projekt – teismelised kaasatud, digioskused vanemetele inimestele
töövihik “Särts” põlvkondade-vaheline koostöö
Arusaam, mis õppimine ja areng on?
teadmine on vahend, mida testida arenguks
õppimine (Õ) on tegevus, toob kaasa muutuse hoiakutest, teadmistes, väärtustes
Õ on rõõmu allikas, õigus
nüüd juba nähakse vanainimeste õppimist töö kontketis, huvihariduse humanistlikul alusel
pakub rõõmu, eluiga kasvab, turvatunne, lühiajaline mälu paraneb, depressioon vähendab, kognitiivset võimekust saab parandada, eeldus; on professionaalselt lähenetud tegelemisele
Vanemaealistega töö jaoks puudub mõiste – nt mõiste: seenioritöö, (nagu on noorsootöö (on professionaalid, tegevusplaanid, seadus), vanemaealiste huviharidust ei taheta kultuuri
valdkonnas kontekstis näha, Rahvakultuurikeskuses öeldakse, et see on sotsiaaltöö,
EV puudub vanemaealistele suunatud huvihariduse mõiste ja regulatsioonid, kuigi praktikat on igasugust ja palju.
Sellest tulenevad ka probleemid – vanemaealistele suunatud huviharidus ei ole kellegi asi, seda ei õpetata kusagil, spetsialiste pole, on iseõppijad, kes mujal maailma võrgustikes õppinud.
Arusaadavalt on poliitikate suunajad noorematest põlvkondadest, vanemaealised ei saa kaasa rääkida, nooremad ei mõista probl. Vanemaealised on ka tihti manipuleeritavad, sest igasugune valdkondlik foon on nõrk.
Tegelikult nad võiks ise veel mõjutada – selleks on vaja sots.võrgustikku ja asjadega kaasas olemist, teadlik vananemine
Maailma tervisorg. – tervena vananemine, funkts. võimete säilitamine, võime tegelda sellega, mida pean väärtuslikuks, selleks on vaja teadmisi, ressursse, baasvajadused rahuldatud, mobiilsus (skaala kempsust reisiks Austraaliasse)
Koda partneriks – kuidas meist kasu, ministeeriumideülene koostöö – har/tead, sots, kult terminoloogia ümarlaud, vanemaealised ja puuetega in ümarlaud
Mida vanemad inimesed tahavad?
hoida ja ehitada uusi suhteid, panustada ühiskonda
keskkond lubab mul tegelda sellega (nt markide kogumine)
väärikate ülikooli joostakse tormi
aktiivsus paistab välja, passiivsus ei paista silma
SHARE andmed – uuring 20 riiki kaasatud, EE näitajad alla keskmise
suures pildis 10% kehvemad kui SHARE keskmine, 4 inimesest 3 on passiivsed (pole huvitegevust), aktivism – aktiivsus aktiivsuse pärast, sen.töö kriitika alt väljas, ei uurita, kas saaks paremini, kas on midagi kahjulikku
Tiinal küsitlus tehtud, vastas 425 org ja inimest, vastajad: raamatukogud, külaseltsid, sots keskused, parteide seeniorosak., terviseskused,muud MTÜd jt, 90% naised, 10% mehed
Ilmnes, et ei tehta (ja ka ei pakuta) seda, mis ühisk arenguga vaja kaasas käia, vaid seda, mis pakub rõõmu, vanemaealised ise tahavad – ka muud vajalikku, kuid ei ole võrgustunud (7% vaid), pole kursis uuema infoga
Õppimise ja arenemise võimalus peaks olema ka hooldekodudes. Selleks tegevus- ja huvijuhid, 60% hooldekoduses praegu vastav isik on;
Aga ei tea tegelikult, kas see isik on erihoolekande osas hoopis tööl. Praegu nii, et selleks, et saada tegeldud, peab saama endale puude.
Kas vaja uut terminit – seenioritöö, Egge pakub – huviharidus vanemaealistele.
meelelahutus ja vabaaja tegevus on halb termin. See läheb raskel ajal esimesena maha eelarvest, sest seda pole ju vaja nö.
Poliitikad: Strateegia 2035, panustab ka eakam elanikkond, on loov, ettevõtlik, sihid on paigas, muutustes – põlvkondade (PK) vaheline solidaarsuse suund, aga selles osas tööturul panustamine on sõnastatud, isiklikku tasandit pole kirjas, ühisk., tööturu arendus on ära toodud, isiklikku arengut pole
Praegune heaolu arengukava – kannatuste kaotamise arengukava
Tauno Asuja, Eesti Puuetega Inimeste Koda), erivajadustega inimestele suunatud huviharidusest annab ülevaate:
- huvitegevus pole olnud fookusteema
igapäeva hädad selles, et maadleme element sots teenuste, ligupääsetuse teemadel
2020a lõpus 145000 puudega inimest, 11% elanikkonnast, 64+a 53%, tööealisi 40%
-18a 7%, puue on inimesel, kellel tervisekahjustus, mis piirab ühisk elus osalemist võrdsetel alustel
Erivajadustega ja puudega inimene – kas sama? Puudega inimesel on erivajadus, erivajadus ei too alati kaasas puuet, nt ka prillid on erivajadus
Huviharidus, 90ndate algusest laiapõhjaline puuetega in (PI) võrgustik 3 tasandit:
PI koda puudespetsiifilised liidud ja krooniliste haiguste ühendused
maakondades ka PI kojad
võimalik tegeleda nendes ühendustes huvitegevusega
aktivism – tegeldakse nende in., kes on juba aktiivsed
eestvedaja nägu tegevus, puudub siht ja süsteem
projektipõhine rahastus
Mis takistab osaleda huvitegevuses (HTs)? Takistusi 3 kategooriat:
- füüsiline ligipääsetavus (hoonel puudub lift, kaldtee, inva WC)
- tugiteenuste kättesaadavus (eritrans.piiratud, nt taksoteenus tasuta Tallinnas 12 korral) tugiisiku või abistaja kasutamine (kus saab limiteeritud teenust kasutada), Kurtidel – kuidas suhelda nendega, kes ei oska viipekeelt. Tõlketeenus vä’iksemates kohtades pole, piiratud tunnid võimalik kasutada,
- psühh tegurid (hoiakud, hirmud, stereotüübid) vaja teadlikkust tõsta
juhendaja – märgata vajadusi, kohandada õppematerjali, vajadused toetatud, lisaressurssi abiõpetaja. Mis on eri praktikad? laulukoor, kunst, käsitöö, keeleõpe, digipädevuse suurendamine
Jane Miller-Pärnamäe, tutvustab huvihariduse ümarlaudade tegemisi siiani JA DEFINEERIB HUVIHARIDUST:
80% noortest kaasatud huviharidusse (HH), vabahuviharidus (annete avastamine, ringitegevus, harrastus, noore puhul esmane tutvus)
põhihuviharidus (erioskused, kultuuri väärtustav eluhoiak)
eelprof huviharidus (noored artistid – suund siduda oma elu selle professiooniga)
Vaja koostööd ja koosmõtlemist, mis on HH mõju laste-noortele; täiskasv; eakatele ja erivajadustega inimestele.
LN isiksuse arendamine, sõpruskonna leidmine, tervise hoidmine jt
EE mälutreening, kuuluvustunne, tervis, sots.olemaolemine, sõpruskond, tervis, lemmikloomade kaasamine
sidusus – noored ja vanad siduda, erivaj.in teistega
ARUTLUS: dokument sünnib, probleem selles, et nt vanemaealiste tantsuring pole mingi valdkonna all. HTM, KUM, SOM min-le esitada see sisend, tuua ühe laua taha ja tutvustada, tervikvaadet
Tiina ja Tauno lisavad tabelitesse, mida seal veel ei ole, alus: kaardistame mõju ühiskonnale, mõju inimesele, millised institutsioonid seotud
https://docs.google.com/spreadsheets/d/1PjzTx48TePuAXlJQJ11_TxPeFDarmmdPnBMysINIaJA/edit#gid=1486875082
Muidu vanemaealised mingi eraldi segregeerunud grupp – seda ei tohi tekkida
PK vaheline – integreerimine koos, mitte segregeerimine
Miks erivajadustega ja eakad on koos – ei peaks olema. Teeme eraldi lehed neile tabelis
Pole palju inimesi, kellega arutada? – Ene Saaber: spetsialiste tuleb ka õpetada, sest kõigile ei sobi iga asi.
Tiina Tambaum: See ongi asi, et kõigile ei sobi iga asi, näiteks just vanemaealised mehed, see on omaette problemaatika, neile ei pakuta võimalusi, mis neid huvitavad. Kas neis organisatsioonides, mis justkui on põlvkondade ülene, kas seal tehakse tegelikult põlvkondade üleselt tööd? See on uurimata. Näiteks kaitsevägi. Laulud-tantsud – vanameeste uuringust tuli ka välja, et kui mees on neisse kaasatud, siis ta on juba keskeas. Teiselt poolt on kohalik omavalitsus uhke, kui on tantsu- ja laulugrupp.
Loomulikult piirangud ka, kõige üldisemas mõttes kvalifitseerub inimkapitali ja heaolu küsimustele.
Egge K.-L: Kui räägitakse, et kõik läheb kalliks, siis on kainestav küsida, mis see maksma läheb kui seda mitte teha? Kas keegi on arvestanud seda? Kui investeerida kõigi huviharidusse või ei investeeri, siis mis see maksab. Veel laiem küsimus on, et kui see on elukaare põhine, et kui Sa ei taga huvihariduse kättesaadavust igale lapsele, siis tal jääb arendamata anne, siis kas temast tuleb õnnelik inimene, kui ta ei avasta, et ta on andekas inimene, kui palju see maksab riigile, kui andekas inimene jääb avastamata?
Tiina: Seda isegi võib saada arvutada, sest covidi ajal läksid kinni eelmisel märtsil päevakeskused ja inimesed on aasta otsa kõrval olnud huvitegevusest, hea on mõõta, kui palju on koormus suurenenud tervise osas. Saares tehti uuring telefoni teemal, sel aastal tehakse ka juuni kuus ja siis saame näha muutust, seal on osalemine kõik küsitud, ja ka subjektiivne tervisehinnang ka, andmed saadakse kiiresti kätte, juba augusti lõpus, seda on võimalik mõõta.
Edaspidi: juunis vebinar või konverents
Kaardistus – elukaarepõhione mõju, inim. ühisk
institutsioonid, mis seotud (vanemaealiste osas puudu)
Saadame kutsed teile, et saate olla kaasa aruteludel
Ajaraami võiks ehk mingil hetkel inimestele saatma – mis ajaks me tahaks midagi kokku panna lõplik koosolek, kus mitmeid kuid väldanud andmete kogumist tutvustame võiks olla juunis, esialgse sisendi kogumise võiks võtta terve aprillikuu ja järgmisel suurel ümarlaual kui kõik osapooled on kohal, ootame teid ka, siis käime tabeli üle, meil on pooleli protsess, kus huvihariduse valdkonna inimesed kaardistavad oma ootusi, mis neil on riigile, kuidas see peaks olema korraldatud, see peaks olema rühmatöö aprilli lõpus või mai alguses, seni võiks sisendit tabelisse sisestada.
Eesti Kultuuri Koja Huvihariduse töörühm on paari viimase aasta jooksul kogunenud arutlusteks huvihariduse üle ümarlaua-koosolekutel. Oleme neil koosolekutel kaardistanud huvihariduse mõju inimesele ja ühiskonnale, valdkonnaga seotud probleeme ja seotud osapooli. Lisaks praktikutele ja valdkondlikele katusorganisatsioonidele on abiks teadustöö ja kontaktid rahvusvahelises võrgustikus. Kuna Haridus- ja Teadusministeeriumis on alustatud huvihariduse arendusprotsessiga, siis tajume, et vajame rohkem teavet vanemaealistele ja erivajadustega sihtrühmadele suunatud huviharidusest.
Kultuurikoja Huvihariduse ümarlaudade eesmärgiks on kaasa-aidata huvihariduse tervikvaate ja toimiva huvihariduse tegevusvälja kujundamisele Eesti ühiskonnas.
Töörühma juhib, Egge Kulbok-Lattik (PhD)
Vaata töörühma tegemistest siit