Rahvusraamatukogu Kunsti tööruumis
Heili Vaus-Tamm, Pille Lill, Aarne Toomsalu, Jako Kull, Meelis Voolmaa
Zoomis: Egge Kulbok-Lattik, Tiit Urva, Martti Preem
teema: sponsorid veel leida, Heili nimetab,kellega püüame olemasolevatest
Sillastamine.
OTSUS: Sillastamine kultuurikojaga – lähemal eesti kultuuri ja majanduse sideme loomisel. Majandustöörühm konverentsi järgselt hakkab sillastama.
ARUTELU: Majanduse ja kultuuri vaheline sild võiks saada loodud. Esimene sillastamine toimus 2018. aastal kui töökultuuri konverents Pärnus toimus, pilootprojektina. Nüüd tuleb teine, päris suur konverents. Eestseisusega on rohkem majandusinimesi, seetõttu oleks võimalik majandustöörühm käivitada. See üritus on tehtud Meelisega ja esimesi samme tehtud töökultuuri konverentsi raames, aga oli vähe oskusi ja tööjõudu.
Tänase mõte on see, et võtame konverentsi kava ja mõtleme välja, mis toimub konverentsijärgselt. Me konverentsi muutma ei hakka, esinejad on nõus kõik. See kontekst, mis praegu on, vajab mõtestamist sellest nurgast, et mis viirusejärgses maailmas praegu toimub. Igasse paneeli võiks selle teema nurgaga sisse viia. Meelis teeb ettepaneku see arutelu korra edasi lükata ja mõtestada hoopis lahti majandustöörühma vajadust ja mis meie eesmärk on koja ja ühiskonna kontekstis, vaja teha esmane häälestus.
Mida me sillastame? Sillal on kaks otsa. Nägemus, eesmärk (majanduses). Kust otsast ja kuhu sillastame, ja mis on meie ajatelg?
Miks oleme: Kas me toome raha Eesti Kultuuri Kojale ja eestseisus otsustab, kuhu raha suunata? Või raha tuuakse sihtotstarbeliste protsesside jaoks? Või otseses mõttes silla loomine, aga sellisel juhul on see rahvuslik, riiklik ülesanne.
Kultuur ja majandus on ühiskonnas hästi lahku läinud mõistet. Missioon tutvustada kultuuri sisu, kultuur on elamise viis, meie, läänemere-eestlaste elamise viis, mis väljendub ka majanduses. Mida parem suhe on kultuuriga, seda paremini läheb majandusel. Teisest küljest – koja kontekstis – praktilised väljundid: kojal on vaja raha teenida, oleks ka roll kojas aidata ka teiste töörühmade tegevusi ära teha, kuidas jõustada, raha tuua juurde vms.
Sidustamine, sillastamine, kuidas igapäevaseks tegevuseks raha ja jõudu juurde saada. Nö ameerika mudeli rakendamine: et firmad ja inimesed saaksid otse toetada ja et see oleks tulumaksuvaba (hetkel see, et 5% kasumist võib suunata). Süsteemi muutmise ettepanek võiks tulla Kultuuri Kojalt. – See on poliitiline küsimus, see on tohutult vajalik, ja tohutult hulk tööd. Aga seni kuni seda pole, mismoodi võiks see sillastamine olla poliitikast lahus, autonoomselt. Iga poliitiline kultuurikomisjon aegajalt tegeleb ka sellega.
Et majandusinimesed saaksid aru sellest, et kultuur on nende jaoks väga oluline! Praegune olukord rahaliselt: läbi kult.kapitali, raha hasartmängumaksust, alkoholi aktsiisist, teised vähesel määral.
Kultuuri ja kunsti pool peaks end olema ise end kapitaliseerima. See ei ole kultuuri kommertsialiseerimine, vaid kultuuri kapitaliseerimine. Aga kuidas?
Aga kultuuriinimesed on kunstnikud, mitte majandusinimesed!
Arutelu sellest, kuidas saaks kultuuri kapitaliseerida.
SILLA ÜKS OTS – preagu majanduse ja kultuuri koostöö väga nõrk
SILLA TEINE OTS – majanduse ja kultuuri tihe koostöö, koos toimimne
Silla teine ots on see, et iga inimene teab, et kultuur on inimeksistentsi alus, mitte majandus. See on siht. Ja jõuame sinna, et majandus oleks vahend selleks, et kultuur ja inimühiskond saaks olla tugev ja toimiv.
Püüame mitte vastandada ja teist poolt maha tõugata.
Majandus on kultuuri osa. Kultuur on laiem sõna kui kunst.
Vahepeal on siis lauad, ja mõtleme, et kuidas hakkame seda laduma ja paneme nimed.
Kuidas teha nii, et sponsor tahab oma nimega tulla toetama, et see oleks prestiižne!
LAUD nr 1 HARIDUS. Et potentsiaalne sponsor teaks/tunneks seda valdkonda ja heal juhul ka artisti, keda teda toetama palutakse.
LAUD nr 2 MAKSUPOLIITIKA. vähendada sponsorluselt makse. Ameerika kogemus. Kahe ministri – majandus- ja kultuuriministri kokkutoomine. Ümarlaudade kaudu teavitustöö.
Võiks mõelda, milline annetuskeskkond võiks olla kõige parem.
Kuidas ehitada mehhanisme, et kultuur saaks raha? Kas see ongi sillastamine? Aga kultuuri võimekus kapitaliseerida, et kultuur oleks kapital, et saaksime kultuurist nõnda rääkida.
5% kasumimäära piir. Sponsortegevus pole väärtustatud. Ameerikas toimiv üksikisiku kultuuri toetamise süsteem.
Hindame oma energiat, kas jõuame konkureerida suurte struktuuruidega. Kuidas KK?
LAUD nr 3 PAIGAVAIM ja IDENTITEET, PSÜHHOLOOGILINE PÄRITOLU. Need ühiskonnad, kes on oma kultuuriga paremas kontaktis, nad on edukamad. (Mis jääb Kihnu, kui kalatööstus ära võtta? Kihnu kultuur.) Kultuur kui kapital loob aluse ka poliitilise kapitali. Kuni eestlastel polnud ligipääsu kultuurile, olid nad eestkostetavad orjad. Kultuursus loob eelduse poliitiliseks tegevuseks. Kultuurne ja haritud inimene suudab end esindada.
Majandus on kultuuriliselt determineeritud, pole mõtet vastandada neid kaht. Inimeksistentsi kõik avaldumisvormid on kultuuriliselt determineeritud.
Me peame tingimuse looma, et saaks kultuur kapitaliks. Ehk siis miski on veel kõrgem kui kultuur kui kapital. Kultuuri kaudu kehtestatakse sotsiaalne kord, sotsiaalsed narratiivid.
Kirik kapitaliseeris end keskajal ja katoliku kirik on väga rikas. Kuidas kultuur Eestis võiks kiriku kombel ühiskonda maksustada?
Kultuur on sisemine identiteet ja jõud, siis on ta võimeline müüma, vastasel korral ta imiteerib ja ei veena. Paigavaimust sündinud kultuur transformeerub materjaalselt mõõdetavaks tooteks.
LAUD nr 4 ETTEVÕTJA KUI LOOJA Lähenemine, et ettevõtja on looja, võiks olla. Pangavaim loob eduka toote ja eduka ettevõtte. Kogukondliku väärtuse konverteerimine tarbitavaks väärtuseks.
KKKUVÕTE ja ETTEPANEK: Andke laudu juurde sillale.
Stardipunkt: maj.ja kultuur side väga nõrk
Finiš: majandus ja kultuur töötavad koostöös
Vahele silla lauad (neile paneme nimed)
Üks laud – haridus, huviharidus,et sponsor teaks väärtustada, et talle oleks kunstnik teada ja prioteetne.
Teine laud – maksupoliitika (maj ja kul.min kokku toomine)
Kolmas laud – paigavaim, kogukonnavaim loob eduka, eripalgelise toote ja eduka ettevõtja
kogukondliku väärtuse konverteerimine tarbitavaks väärtuseks
Neljas laud – väärtustada ettevõtja kui looja Laseme inimestel pakkuda ka laudu.
Kui juhid hakkavad aru saama, et see, mida me loome, see ei ole mina, vaid viin ellu selle algmõtte, mis minusse tuli. – Hariduse küsimus.
Me peaksime hakkama koolitama hakkama. Võtma ühendust koolitusfirmaga ja hakkama koolitama.
Osale konverentsiesinejatele tuleb ette saata TEESID (need ei pea üldse olema erinevad väga)! See on praktiliselt väga vajalik. Peaksime augusti lõpus valmis saama ja siis nad (kõik esinejad, kõik plokid) saavad hakata mõelda sel teemal. 3 peateemat. Poliitikute aruteluring: vähe on ettevõtjaid esinejate kambas, poliitikutega kohtuma võiks tuua ettevõtjad.
Prooviks saavutada seda, et Killu Tõugu intervjuust saaks täistekst kätte saada ja kodukale üles panna. Postimehele võiks see sobida (Liina Laks on autor). Terviktekst oleks omavahel arutada. Meil oleks vaja õppida ja aru saada.
Ettepanek: 5 minutilised esinejate plokid. Kõikide esinejate videod on youtube’is üleval.
Kultuur kui elu alus.