Protokoll nr. 3.
ENO-Eesti huvihariduse 3. ümarlaud
Aeg ja koht: 13. september kell 13:00-15:00, Kultuuriministeeriumis
Osalejad: Gerttu Aavik (HTM), Ardo Pärna (Nõmme Huvikool ÜTT), Andres Kask (Huvikoolide Liit), Ago Tuuling (EKAL; TALO), Varje Lepp (Eesti Erahuvikoolide Liit),
Mirje Mändla (Eesti Muusikakoolide Liit), Margit Mikk (Eesti Kunstikoolide Liit)
Kalle Vister (Eesti Rahvakultuuri keskus), Egge Kulbok-Lattik (ENO-Eesti, Eesti Kultuuri Koda), Pille Lill (Kultuuri Koda, Academia NOVA), Jane Miller-Pärnamägi (Eesti Tantsuhuvihariduse Liit
Päevakord:
- Avasõnad ja tutvustusring (Egge Kulbok-Lattik):
Koos ametnikud, teadlased ja huvihariduse praktikud, eesmärgiks on jõuda omavahelises diskussioonis ühiste arusaamadeni, mis võimaldavad jõuda struktuursete lahendusteni. Täna kolmas kord kohtumist.
- Ülevaade HTM-i kogutud andmetest huvihariduse lisa-rahastuse kasutamisest KOVides (Gerttu Aavik, HTM) ja arutelu. Riikliku täiendava huvitegevuse- ja hariduse toetuse ülevaade (lisatud presentatsioon)
- Jane Miller Pärnamägi teeb ülevaade huvihariduse katusorganisatsioonide ettepanekutest HTMi ja KUMi strateegiatesse
———————————————————————————————————
- Avasõnad, tutvustusring.
- Ülevaade HTM-i kogutud andmetest huvihariduse lisa-rahastuse kasutamisest KOVides (Gerttu Aavik, HTM) ja arutelu.
HTM andis ülevaate riiklikust täiendavast huvihariduse ja –tegevuse toetusest (vt. Lisa 1).
Gerttu: tõi suurima kitsaskohana kogu andmete analüüsist välja, et probleemiks on KOV-de puhul noorte arvamusega mitte arvestamine.
Jane: Oluline peaks olema eeskätt huvihariduse spetsialistide arvamus KOV tasandil, nendel on valdkondlik teadmine. KOV-i ja noorte huvid on ühed, kuid valdkonna ülesed eesmärgid peavad ka saama täidetud (huvialade ja kultuuri jätkusuutlikus, professionaalsus ja kvaliteet jms.).
Jane: Kas raha suunamisel ka kvaliteeti arvestatakse. Hetkel tõestust, et on suunatud raha üldhariduskoolides vahendite ostuks jm.?
Gerttu: üldhariduses rakendatakse huvitegevust. Olen nõus, et huvihariduse kvaliteet on probleemkohaks. Vajadus on tegeleda just süsteemselt huvihariduse teemaga.
Ago: kui kommunikatsioon on KOVdelt segane, kehv. Kas Omavalitsuste Liidu kaudu ei saaks seda infot levitada?
Gerttu: Eesti Linnade ja Valdade Liit osaleb ministeeriumis huvihariduse ümarlaudadel ja on kogu toetuskeemi kavandamisel ja elluviimisel kaasas olnud.
Riskikoht on, et riiklik huvihariduse ja –tegevuse toetus, mis täna jõuab kohalike omavalitsusteni tasandusfondi kaudu lisatakse KOVide üldisesse tulubaasi, mis toob kaasa riski, et seda investeeritakse muudesse valdkondadesse.
Kalle: peab võitlema selle nimel, et huvihariduse märk juurde jääb. Hiljem muuta keeruline, hoiame seda.
Gerttu: täna on loodud toetusskeemi tugi KOVidele
Võimalus: Eesti Linnade ja Valdade Liit korraldab iga-aastaselt linnade ja valdade päeva. Täpsem info siit: https://www.elvl.ee/lvp2020. See on huvialavaldkondade esindusühingutele võimalus oma tegevuste tutvustamiseks.
Küsimus: Kas KOV-dest saadud andmete baasil tehakse mingid järeldused ja soovitused raha kasutamiseks ja tegevuste planeerimise kvaliteedi tõstmiseks ka KOV-dele?
Gerttu: ENTK korraldab poolt korraldatavad tugiprogrammeKOV-dele.
Jane ja Margit: andsid tagasisidet, et 2019 aastal huvihariduse liitudel ei lastud KOV-del infopäevadel oma teemasid jagada, selleks polnud aega planeeritud
Ago: Kas on võimalik KOV-e suunata, et huviharidus oleks eelistatum ja kaasa rääkida nende plaanides? Kas on võimalik suunata KOV-e, et aidata kaasa toetuse kasutamise kvaliteedi arendamisele, et see suunataks pigem huviharidusele?
Gerttu: Vajadusel on tehtud tegevuste muutmise osas ettepanekuid KOVidele. Eesti Noorteühenduste Liit
Egge: milliseid seadusemuudatusi peaks ellu viima, et huviharidust ei käsitletaks HTMis noorsootöö alavaldkonnana, vaid et see toimiks noorteosakonnas iseseisva valdkondliku teemana (programm, meetmed jms)? Kui praegune olukord jätkub, siis tekivad imelikud kõrvalmõjud ja huvihariduse kõrvalejätmised, reaalsed näited on olemas juba KOV-de praktikas (Rakveres muusikakooli õpetajatel alates 1. jaanuarist töölepingu järgselt ametinimetus noorsootöötaja–muusikahariduses).
Teadlased näevad olulisi probleeme, olukorda saab loodavate riiklike strateegiate kontekstis asjad läbimõelda, korrigeerida ja sobivate lahendusteni, uutele radadele suunata.
Ago: Huvikooli seadust sooviti 2006 taheti üldse kaotada, eesmärgiks, et saada huvikoolide rahad ümber sättida üldharidusele. Siiski õnnestus paika jätta. Taust, millest võiks õppust võtta. Huviharidus ei saa olla ühe ministeeriumi all olev valdkond. Huviharidus on KOV-i halduse all. Seadused vajavad täpsustamist, et valdkond saaks arendada normaalsetes tingimustes.
Gerttu: teie poolt välja toodud probleemid ei ole lahendatavad seadusandluse (huvikoolide seadus, huvihariduse standard) muutmisega. Võtmeküsimuseks on ressursside puudumine.
- Huvihariduse sisend HTM-i ja KUM-i strateegiasse huvihariduse liitudelt, Huvihariduse Esinduskogult.
Jane teeb ülevaate ja esitab katusorganisatsioonideesindajate ettepanekud:
- Ettepanek: välja töötada riiklikult toimiv huvihariduse terviksüsteemi ning asutada Eesti huvihariduse keskus, kus töötavad riigi süsteemis huvihariduse valdkonna spetsialistid.
- Keskne probleem on: huviharidus ei ole riiklikus süsteemis valdkonnana mõtestatud, eesmärgistatud ja korraldatud.
Probleemid:
- Huviharidus on laiahaardeline tegevusvaldkond (siin on tantsu, kunsti, muusikat, loodust, robootikat, näitemängu). Lisaks huvikoolidele toimub huviharidus läbi rahvamajade, noorte-, vabaaja- ja eakate keskuste, raamatukogudes ja muuseumides jne – see vajab süsteemset planeerimist ministeeriumite üleselt, et eesmärgipäraselt võimestada kõiki meie lapsi ja noori oma andeid arendama ja rakendama ning täiskasvanuid end täiendkoolitama ning teostama, et säiliks jätkusuutlik ja tegus Eesti. Huviharidus = elukestev õpe = täiendkoolitus (õpitakse huvi põhiselt õppima ja end teostama)
Hetkel, on õige hetk muudatuste tegemiseks, riiklike strateegiate valguses, kus ongi eesmärgiks sidustada erinevate ministeeriumite koostööd. Huviharidus panustab väga mitmetesse valdkondadesse, eeskätt HARIDUS (noorsootöö ja teaduse populariseerimine, täiskasvanu- ja üldharidus, oskused), KULTUUR (kunstid, lõimumine), kuid ka TERVISHOID (liikumine ja heaolu), INNOVATSIOON (majanduslikku innovatsioon)
- Praegu on suur osa noori puudutavast huviharidusest on tõstetud noorsootöö alla, kuid suur sidusus on üldharidusega;
- Rõhutame, et HUVIKOOLID ON HARIDUSASUTUSED nii nagu ütleb seda ka huvikoolide seadus. Siin on kool, õpilased, õpetajad, õppe–programmid, õppekavad.
- Peame väga oluliseks, et nii VÕTA, elukestva õppe, uue haridusvisiooni 2035 kui ka teiste riiklike strateegiate valguses valmib eraldi HUVIHARIDUSE PROGRAMM, mis on sidustatud nii noorsootöö, kuid ka üldhariduse ning kultuuriteemade ning töögruppidega.
- Programmi rakendamisega tegeleb EESTI HUVIHARIDUSE KESKUS, kus töötajateks huvihariduse spetsialistid erinevatest huviala valdkondadest.
Huviharidus on haridus – see on Huvihariduse Esinduskogu seisukoht. Huviharidus peab olema nii hariduse– kui ka kultuuriministeeriumi strateegilistes arengukavades eraldi peatükina käsitletud.
Kalle: täna on riikliku strateegia plaan horisontaalne – eri valdkondade ülene, seega saaks põimida ja oluline on osaleda töögruppides maakondades. Osaleda, et sisendit anda kultuuriaruteludel.
Ardo: oluline, et huviharidus ja haridus ei hägustuks. Tehnikaspordis, kus on tulemused mõõdetavad, vaja tehniline baas, kuid see olematu, noored ei saa selleks vajalikke vahendeid – tehniline ei saa praegu tähelepanu. Paljudes huvikoolides on materiaalne baas olemas, kuid kui raha üldse pole, et ringijuhtidele või õpetajatele tasuda, siis pole fookuses, pole tähelepanu ja noored ei jõua sinna.
Gerttu: Eesti 2035 arenguvajadustes on välja toodud eesmärk reformida, lõimida mitteformaalset ja formaalset õpet.[1] Arenguvajadustele vastavalt planeeritakse ka erinevaid reforme. Huviharidus õpetab noori õppima. Huvihariduse teemad vajavad strateegilises planeerimises läbirääkimist ning 8. oktoobril on võimalik seda teha.
Ago: teame, et huviharidus on haridus ja lahutamatu osa elukestvast õppest, kuid HTMis on öeldud, et ei ole haridus.
Jane ja Margit: andsid ülevaate, kuidas huviharidust mitmetel puhkudel ei arvestata hariduslike organisatsioonidena (nt. autorite ühingu maksunõue tantsukoolidele õppetundides kasutatava muusika osas, Adobe tarkvara litsentsi saamisel mitte arvestamine huvihariduse, kui haridusliku valdkonnana)
HTM kommentaar: Arvutiprogrammide hinnastamine ja nende soodustingimustel müümine on erasektori otsustuspädevus ning selles konkreetses küsimuses pole võimalik riigi tasandil sekkuda.
Kalle: pluss on see, et on huvikoolide seadus ja huvihariduse standard. Koolide põhimõte, et saab astmeliselt edasi liikuda. Korrastab seda maastikku EHISe süsteemiga.
Jane: ei nõustu sellega, et EHISe süsteem toimiks, hetkel saavad nt. kõik, kes soovivad tantsu õpetada ning EHISEs oma organisatsiooni registreerida, olenemata tehtava kvaliteedist ja juhendajate kvalifikatsioonist. (Võimalik nt. EHISEs registreeritult 5000 õpilast ja 1 õpetaja selle kohta).
Gerttu: Eesti Hariduse Infosüsteem (EHIS) on riiklik register, mis koondab haridussüsteemi puudutavaid andmeid. EHIS-es kajastuvad huvikoolide pidajate poolt sisestatud andmed (huvikooli õppe-ja kasvatustegevusega seotud töötajate andmed, huviharidust omandavate õpilaste andmed, huvikooli andmed, huvihariduse õppekavade andmed. Huvikoolide tegevusloa või registreeringuga ei kaasne üksnes õigused, vaid ka kohustused ja vastutus. Hetkel jätavad huvikoolid (eriti erahuvikoolid) andmeid tähtajaks kinnitamata.
Jane: Riigi tasandil on vaja selgelt välja ütlemist, et huviharidus on haridus.
- Ülevaade Huvihariduse uuringu ettevalmistusest (Egge Kulbok-Lattik)
Mille eesmärk:
- Kaardistada hetkeseis.
- Leida vastused: Kuidas tagada huvihariduse ja -tegevuse:
- inimressursi jätkusuutlikkus (õpetajate ja juhendajate järelkasv ja ametitruudus)
- kvaliteet
- jätkusuutlik ja läbipaistev rahastamine
- järjepidev kajastamine meedias ning tõhus kommunikatsioon erinevate osapoolte vahel (sh terminoloogiline selgus?)
Tulemused:
- Huvihariduse terminoloogiline selgus, parimate praktikate koondamine ning jagamine (ümarlauad, koolitused, ms).
- Eesti huvihariduse ja harrastuskunsti poliitikaid puudutavate ettepanekute väljatöötamine koos sidusrühmadega.
Egge: Lõpetab kohtumise, järgmine ENO IV kohtumine: uurijate ja praktikute ühisarutelule terminoloogia üle. Kohtumine ja ühisarutelu – TÜ ja TLÜ noorsootöö ja täiskasvanuhariduse uurijad ja praktikud teemal: kuidas mitteformaalse hariduse ja huvihariduse terminid võiks olla omavahel suhestatud ja määratletud nii noorsootöös kui ka täiskasvanuhariduses.
[1]https://www.riigikantselei.ee/sites/default/files/riigikantselei/strateegiaburoo/Eesti2035/AV_paberid/av_luua_paindlikud_ja_inimese_vajadusi_arvestavad_oppimisvoimalused_0.pdf