Huvihariduse teemalised sündmused
Huvihariduse ümarlaua koosolekute protokollid ja memod (2020-21)
Huvihariduse teemalised artiklid
Varasemate aastate koosolekute protokollid ja memod
Huvihariduse teemalised avalikud pöördumised
Vaba- ja huvihariduse tervikvaate terminite töörühm
ENO-Eesti (The European Network of Observatories in the Field of Arts and Cultural Education)
Huvihariduse töörühm
Missioon: Aidata kaasa Eesti inimeste annete ja oskuste arendamisele, inimarengu ja heaolu kasvule ning ühiskonna arengule läbi elanikkonna võimestamise.
Kultuurikoja huvihariduse töörühma eesmärgiks on kaasa-aidata huvihariduse tervikvaate ja sujuvalt toimiva kultuuri- ja haridusvälja kujundamisele Eesti ühiskonnas.
Eesti Kultuuri Koja huvihariduse töörühma partnerid: HUVE (Huvihariduse esinduskogu), Eesti Huvikoolide Liit, Eesti Erahuvialakoolide, Liit Eesti Muusikakoolide Liit, Eesti Kunstikoolide Liit, Eesti Kunstnike Liit, Eesti Harrastusteatrite Liit, Eesti Näitlejate Liit, Eesti Tantsukunsti ja Tantsuhariduse Liit, Eesti Leiutajate Liit, Eesti Tantsuhuvihariduse Liit, Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Eesti Rahvakultuuri Keskus.
Hetkel on käsil huvihariduse tervikvaate kujundamise ümarlaua arutelud. Vaata lähemalt siin.
Seoses riiklike strateegiliste arengukavade koostamisega Haridus – ja Teadusministeeriumis, Haridus- ja Noortestrateegia 2035, saatis Eesti Kultuuri Koja huvihariduse töörühm koos partneritega haridus- ja teadusministrile ning riigikogu kultuurikomisjoni liikmetele avaliku pöördumise, milles juhiti tähelepanu, et Eestis on huvihariduse rollid riiklikult eesmärgistamata ja talendipoliitika kujundamisel vähe kasutatud.
2020.aasta oktoobris algatas Haridus- ja Teadusministeerium huviharidusega seotud arenguprotsessi, eesmärgiga laiendada huvihariduse käsitlust, mis toetaks uues haridusstrateegias määratletud ideid õmblusteta haridusest ja talendipoliitikast.
Ministeeriumis alustati huvihariduse tervikvaate kujundamisega 1.01.2021 kesk- ja täiskasvanuhariduse eest vastutava asekantsler Robert Lippini vastutusalas. Huvihariduse tervikvaate oluliseks osaks on ka laste-, noorte- ja andepoliitika, mis on omavahel seotud, kuid mitte kattuvad mõisted ja millega tegeldakse jätkuvalt edasi Noortevaldkonnas, asekantsler Kristi Vinter-Nemvaltsi vastutusalas.
Eesti Kultuuri Kojas on huvihariduse teemadega tegeldud ligi 8 aastat Huvihariduse töörühmades, samuti kõikidel Eesti Kultuuri Koja konverentsidel: Haapsalus (2014), Viljandis (2015), Tartus (2016), Rakveres (2017), samuti 2018. aastal toimunud Eesti Kultuuri Koja, Haridusfoorumi ja Teaduste Akadeemia ühisprojekti, Eesti Kultuuri ja Hariduse Kongressil (23.-25.11.2018) ja selle ettevalmistuse käigus toimunud ümarlaudadel. Kongressi materjalide põhjal andis Haridusfoorum välja kogumiku, mille leiad siit. Kongressi ja selle ettevalmistuse käigus toimusid huvihariduse töötoad, kus tehti ettepanekuid huvihariduse korralduse kohta ja analüüsiti probleeme. Vaata lähemalt siit.
Alates 2014. aastast juhib Huvihariduse töörühma kultuurisotsioloog Egge Kulbok-Lattik (PhD). Koja töörühma aastate-pikkune töö on koondanud pädevusi teadlaste, ametnike ja praktikute ühisaruteludes.
2018. aastal lisandus arutlustele ka rahvusvaheline mõõde – liitumine Euroopa riikide huvihariduse uurijaid koondava rahvusvahelise teadusvõrgustiku ENO (The European Network in the Field of Arts and Cultural Education Observatories. asutati ENO-Eesti, mis koondab ametnikke, teadlasi ja praktikuid. See koostöö annab väärtuslikku infot kuidas huviharidusega tegeldakse mujal Euroopas ja võimaldab uurijatel teha kõrgel tasemel koostööd, ENO annab välja aastaraamatut ENOYearbook, Springer Nature kirjastuses. https://www.eno-net.eu/eno-yearbook
Huvihariduse probleemid ja valdkonna väljakutsed
Ajalooliselt moodustab huvi- ja vabaharidus, noorsootöö kõrval Eesti elukestva mitteformaalse õppe ja talendipoliitika traditsiooni, mis vajab kindlasti enam kultuurisotsioloogilist ning kultuuri- ja hariduspoliitilist mõtestamist, samuti interdistsiplinaarseid alus- ja süvauuringuid, kuigi huvihariduses osalemist, rahulolu uuringuid ja statistilisi ülevaateid on piisavalt.
Kuna huviharidust süvitsi mõtestavaid uuringuid on vähe, siis ka poliitikute ja ametnike seatud prioriteetides neid väljendada ei saa. Ülevaade värskematest artiklitest on siin. Samal ajal on näiteks Euroopa Liidu prioriteetne noortevaldkond korralikult rahastatud ning uurimustega paremini kaetud valdkond, mistõttu on noortevaldkonna poliitika mõju ja eesmärke riiklikul tasandil hõlpsam seada.
Eri aastatel on töörühmad keskendunud huvihariduse korralduse küsimustele, nii on Koja nimel tehtud ettepanekuid Huvihariduse rahastamise osas, kui selles osas kuidas see peaks olema korraldatud muude haridusliikide kõrval.
Varasemaid protokolle ja tegevuste tulemusi vaata siit.