EESTI 200 / EESTI KULTUUR 200 Eesti Kultuuri Koja töögrupp alustas 2015. aasta suvel laiaulatusliku algatuse EESTI 200 ettevalmistamist eesmärgiga luua üldrahvaliku loominguna Eesti jaoks visiooniformaat-mudel mõistlikest arengusuundadest harjumuspärasest pikemal ajajoonel. EESTI 200 töörühma tegevused koondavad kildudena ja harali olevad head mõtted ning kogemused terviklikuks väärtuspõhiseks visiooniks Eesti tulevikust. Eesti ühiskonna positiivset arengut toetava visiooniformaadi väljatöötamiseks keskendub Koja töögrupp esimese etapina kunstide valdkonna visiooni loomisele EESTI KULTUUR 200 algatuse raames. Töögrupp süveneb koostöös paljude partneritega (loomeliidud, erinevad kultuuriorganisatsioonid jpt) kunstide valdkondade sisulisse konteksti ja rolli ühiskonna konsolideerijana tänapäeva avatud ning vastuolulises maailmas. Töötatakse välja arengusuunad, mis on piiritletud, konkreetsed ja mõõdetavad ning toetuvad meie loojate professionaalsele kogemusele.
EESTI KULTUUR 200 tegevused toimuvad paralleelselt kolmel tasandil:
1. KOHALIK TASAND – kunstide valdkonna visiooniformaat. Kunstide valdkonna kaugeleulatuva visiooni loomisse kaasatakse silmapaistvaid kultuuritegelasi, valdkondlikke asjatundjaid ning ühiskondlikke mõtlejaid. Selleks korraldab töögrupp regulaarselt toimuvaid ettekandekoosolekuid, aruteluseminare ja sümpoosiume, kus peateemadeks:
– kultuuri mõju ja roll kiiresti muutuvas avatud ühiskonnas;
– EV Põhiseaduse preambula seosed eesti kultuuri kaasajastatud käsitluse loomisel;
– visiooni EESTI KULTUUR 200 formaadi/mudeli väljatöötamiseks lähteülesannete sõnastamine;
– kunstierialade ning valdkondlike visioonide alusel ühisvisiooni arutelude algatamine (sisu ja vormluuakse arvestades Eesti kultuuripoliitika põhialuste dokumendi Kultuur 2020 põhimõtteid) jpt.
Arutelude käigus esile kerkivate teemadega osaleb Koja töögrupp 2017. aasta konverentsil, korraldades visiooni käsitlemiseks teemapaneele, mis võimaldavad informeerida laiemat üldsust ning kaasata suuremat hulka inimesi liituma töögrupiga. Ümarlauad jms aitavad kaasa 2018. aastal Eesti Kultuuri Koja I Rahvusvahelise Põhja-Balti regiooni kultuurikonverents/festivali toimumisele, mis on fokusseeritud visiooniformaadi väljatöötamisele.
EESTI KULTUUR 200 raames visiooniformaadi väljatöötamine ja sisuga täitmine nii ümarlaudade, konverentside jm ettevõtmiste raames võimaldab alustada süsteemseid kunstide valdkonna uuringuid. Fookus on suunatud väärtuste ja erialaspetsiifiliste valdkondlike tegevuskavade koostamisele, mida on võimalik kasutada mõjude hindamiseks ja ettevaatavate tegevuste planeerimiseks ning EESTI 200 tegevuste algatamiseks teistes eluvaldkondades.
2. RAHVUSVAHELINE TASAND – koostöövõrgustik ja “Eesti visioonipäev”.
Visiooniformaadi väljatöötamine eeldab rahvusvahelise kultuurivaldkonna koostöövõrgustiku välja arendamist. EV 100 välisprogrammi raames alustab töögrupp koostööd välisriikide, eriti naabermaade ekspertide, ülikoolide ja kultuuriorganisatsioonidega. Töögrupp korraldab partnerriikide avalikkusele ja kultuurihuvilisele rahvusvahelisele publikule suunatud atraktiivseid sümpoosium-kontsert-etendusi nimetusega “Eesti visioonipäev”. Päev on ülesehitatud kahes osas ja kaasab lisaks sihtriigi partneritele Eesti tipptegijaid (muusikud, näitlejad, kultuurivaldkonna mõtlejad, teadlased). Päeva esimeses osas viiakse läbi sümpoosium, kus lähtutakse kunstide valdkonna rollist ühiskonna konsolideerijana, pakkudes välja ühiseid huve arvestavaid teemasid teistele riikidele ja rahvastele. Rahvusvahelise mõttetöö tulemusel sünnib ühisloominguna toimiv sünergia ja kultuuriruum, mis on tänases Eestis süsteemselt välja arendamata. “Eesti visioonipäeva” teises osas tutvustatakse eesti kultuuri ja kultuuritegijaid kontsert-etenduse vormis, mille sisu on seotud EV 100 tähistamisega. “Eesti visoonipäevade” eesmärgiks on:
– luua toimiv rahvusvaheline kultuurivaldkondade koostöövõrgustik, mis on kättesaadav kõigile valdkonnas tegutsevatele organisatsioonidele/loovisikutele;
– arutada kohaliku tasandi ümarlaudades kerkinud teemasid partnerriikide ekspertidega;
– innustada partnerriikide organisatsioone ühinema EESTI KULTUUR 200 eesmärkidega sarnasteks tegevusteks oma asukohariigis;
– tugevdada positiivse visiooni kaudu riikide ja rahvaste vastastikuseid kultuurisuhteid, edendada konkreetset kultuurivahetust ja koostööd;
– tugevdada kultuurivaldkonnas Eesti sidemeid välis-eesti ja välisriikide esindustega, kohaliku välismaise kultuuriüldsuse, ülikoolide ja kultuuriorganisatsioonidega;
– tutvustada naaberriikides ja olulisemates partnerriikides Eesti kultuuri ja kultuuritegijaid, et tähistada nii Eesti 100 kui ka Eesti EL-i eesistuja rolli;
– leida koostööpartnereid Eesti Kultuuri Koja I Rahvusvahelise Põhja-Balti regiooni kultuurikonverents-festivali korraldamiseks (läbirääkimised on toimunud põhipartneri NordicBaltic festivalide platvormiga www.nordicbalticfestivals.org).
3. JÄRJEPIDEVUSE TASAND Eesti Kultuuritegijate Mälupank.
Koja töögrupp on käivitanud Eesti Kultuuritegijate Mälupanga ettevalmistavad tegevused, et aidata kaasa visioonile konkreetse, väärtustel põhineva teadusliku ja tunnetusliku aluse loomisele. Mälupangas talletatud allikmaterjal, mis vaatab ajas tagasi läbi kunstide valdkonna tipptegijate mälestuste, kogemuste, oskuste ja teadmiste, avardab võimalusi ettevaatavate uuringute läbiviimiseks ning argumenteeritud kultuuripoliitikate väljatöötamiseks. Mälupank luuakse metoodiliselt läbiviidavate süvaintervjuude baasil Eesti kultuurivaldkonda väljapaistvate tulemustega mõjutanud inimestega. Süvaintervjuud avavad võimaluse suulise allikmaterjali abil esile tuua sellist ainest, mis ei ole kättesaadavad dokumentide või ajakirjanduslike lühiintervjuude kaudu. Koostöös mäluasutuste, ülikoolide, loomeliitude ja kultuuritegelastega luuakse töörühmad ning töötatakse välja süvaintervjuude formaat.
Töögrupi eesmärk on koguda ja kaardistada valdkonnas silmapaistvalt tegutsevate kultuuritegijate Eestis ja/või välismaal omandatud haridust, väärtushinnanguid ja loomekeskkonna mõju isikupärase käekirja/loomekvaliteedi kujunemisele. Lisaks eesti juurtega (sh välis-eesti) kultuuritegelastele intervjueeritakse ka Eesti rahvusvähemuste esindajaid ning mitmekultuurilise taustaga kultuuritegijaid, kes on meie kultuuriruumi lahutamatuks osaks. Eesti Kirjandusmuuseumi Kultuuriloolise Arhiivi allarhiivina luuakse Mälupanga Kultuurilooline Arhiiv, intervjuude koopiaid säilitatakse Riigiarhiivis. Peamised erialaspetsiifilised muuseumid osalevad intervjuude läbiviimisel, toetades tööjõu ja väljaõppega.
Poeetiliselt väljendudes otsib Koja töögrupp tegevuste käigus vastuseid igihaljale kolmikküsimusele: ”Kes me oleme, kust tuleme, kuhu läheme?” On oluline mõista, et vastused, aga ka vastamata jätmised, pole mitte ainult kultuurivaldkonna siseasi, vaid need mõjutavad Eesti ühiskonda ja selle arengusuundi tervikuna. 2014. aastal Riigikogus heakskiidetud Eesti kultuuripoliitika põhialuste dokumendi Kultuur 2020 koostamine tõi kultuurivaldkondade esindajaid kokku läbi mõtlema ja arusaadavalt sõnastama valdkonnale olulisi väärtusi nii kohalikus kui ka rahvusvahelises kontekstis. Need praeguseks toppama jäänud arutelud väärivad edasiarendamist.
2015. aasta oktoobris liitus Eesti Kultuuri Koja töögrupp EV 100 kingituste keskkonda ideega EESTI 200 (https://ev100.ee/et/eesti-200).
EESTI 200 idee autoriteks on Kärt Summatavet (EKK asutajaliige),
Mart Meri (EKK asutajaliige) ja Pille Lill (EKK eestseisuse ja juhatuse liige).