Huvihariduse rahastamismudeli kontseptsioon 2014

Huvihariduse rahastamismudeli kirjeldus

Kaunid kunstid

Allikad:

Eesti Tantsunõukogu ja Eesti Kunstikoolide Esinduskogu juhatuse kirjalikud ettepanekud,

Eesti Kultuuri Koja poolt korraldatud 18.08.2014. a. koosoleku memo (kohal Margus Pärtlas – EMTA; Jane Miller-Pärnamägi – Tantsuagentuur, Tantsunõukogu; Timo Steiner – Eesti Muusikakoolide Liit, Eesti Muusikanõukogu; Annely Köster – EKA, Sally Stuudio; Kadri Leivategija – Eesti Muusikakoolide Liit; Kristel Kallau – Pärnu Kunstikool; Urvi Haasma – Eesti Muusikanõukogu, Viimsi Muusikakool; Kadri Lassmann – Eesti Muusikanõukogu, Eesti Interpreetide Liit; Marko Lõhmus – Eesti Kultuuri Koda).

 

 

1. Kirjeldage rahastamisskeemi põhiloogikat, sh mis tegevusi/ tegevusvorme toetatakse, miks just neid, keda ja kus toetatakse jms.
  Toetakse kooliealiste laste huviharidust vanuses 7-19.

Kooli ja kompetentsikeskuse omandivorm ei tohi olla takistuseks seal õppiva lapse rahastamisel.

Rahastamise aluseks on EHISesse kantud vähemalt 3-aastased õppekavad ning õpilaste arvud.

Huvihariduse rahastamisel on kaks poolt: baasrahastamine ja süvaõppe rahastamine.

Baasrahastamine on pearahapõhine, mis liigub vastavalt EHISesse kantud andmetele otse koolile. Rahastus on ühetaoline ja võrdne.

Huvihariduse süvaõpet annavad koolid, kes on kandnud oma õppekavad EHISesse ning nende poolt õpetatavatel erialadel toimuvad perioodilised akrediteerimised.

Läbi akrediteerimise seatakse huvikoolidele teatud tingimused, väljundid ja ootused õpetajatele, õpilaste edukuse näitajad (konkursite tulemused, esinemised), regionaalsed kohustused (ääremaal asuvate laste transpordi kompenseerimine kooli ja tagasi, mentorlus väiksemates keskustes jne). Akrediteerimise näitajateks on ka kutsekooli või kõrgkooli sisse saanud õpilaste arv, kes läksid omandama huvihariduses õpitud või samalaadset eriala. Akrediteerimine toimub koostöös valdkondlike erialaliitudega, kes lepivad valdkonniti kokku partnerid HTM-iga.

 

Huvihariduse süvaõppekava (alates 6 ak h nädalas, üks individuaaltund võrdsustatakse kolme rühmatunniga) rahastamine toimub läbi valdkondlike katusorganisatsioonide (kunst, muusika, tants jne)

Valdkondlike ja erialade eripäradest lähtudes kasutatakse  rahastamisel koefitsenteerimist (individuaalõpe, grupiõpe, kallimate õppevahenditega erialad, täiteks pillid jne).

Süvaõppe rahastuse erivormiks on kunstihariduse kompetentsikeskused, millised vastutavad vastavas valdkonnas õpetajate täiendõppe, mentorluse, üleriigiliste konkursside ja haridussündmuste korraldamise jm eest.
2. Kirjeldage võimalusel vajaliku toetuse mahtu (min-max) sh vajadusel vanusegrupiti, piirkonniti, valdkonniti vmt.
  Baasrahastuse summa on 106 € aastas lapse kohta (see sisaldaks 2 õppetundi õpilasekohta nädalas – arvestuse aluseks on:

·         õpetaja töötasu Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud alammääraga 800 €, millele lisanduks 10% koolituskuludeks ning õpikeskkonna loomiseks;

·         12 õpilast grupis;

·         õpetaja arvestuslik nädala koormus 22 tundi nädalas;

Huvitegevuses osalejaid u. 238 000 last = 23,5 milj. €.

Süvaõppe puhul arvestuseks vajalik statistika hetkel puudulik, kuid kui arvestada ca 5 000 õpilasega aastas ning kasutada lähtesummana 106 €, siis vajalik kogumaht on ca 530 000 € aastas.
3. Kirjeldage rahastamisskeemi rakendamise mehhanismi, sh nt toetuse liikumise skeem, seos praeguse rahastamisega ja nende omavaheline koosmõju, rakendamise algus, kiirus, keerukus jms.
  Aluseks on huvikooli registreering EHIS-es, millest lähtuvalt suunatakse sihtotstarbeline raha koolile. Toetuslepingus määratletakse raha jagamise tingimused/kriteeriumid. Huvikool on raha kulutamise osas võimalikult vaba, st ei kaasne kohustus kulutada baasrahastust või süvaõppe rahastust vaid õpetaja palgalisaks. Süvaõppe rahastuse korral määrtakse akrediteeringu läbinud koolile ka kohutused regiooni vastava õppe keskusena või kompetentsikeskusena.

 

Baasrahastuse toetusraha jagamisel nende laste puhul, kes õpivad mitmes huvikoolis, ei rakendata “esimese valiku” printsiipi – kuna huvihariduses annavad tooni spordi- ja muusikakoolid, siis ei jõuaks “esimese valiku” rahastamisel toetussummad teiste erialade (kunst, teater, tants jms) koolideni. Toetus jagatakse võrdselt kõikide huvikoolide vahel, kus vastav laps või noor õpib.

Säilub KOVide toetus ning lastevanemate poolt tasutav omaosalus.

 
4. Kirjeldage rahastamisskeemi mõju  takistuste eemaldamisele suurema arvu noorte osalemiseks, pakutavate võimaluste mitmekesisuse suurendamisele, võimaluste pakkujate arvu suurendamisele, (ala)valdkondliku professionaalse jätkusuutlikkuse toetamisele, õpikogemuse kvaliteedi toetamisele jm).
  Riikliku rahalise osaluse ja vastutuse korral säilib kunstide valdkondade professionaalne jätkusuutlik areng ning põhiseadusest tulenevate riigi ülesannete täitmine.

Huvi- ja üldhariduse õpetajate töötasude võrdsustamine, mis hoiab ära kvalifitseeritud õpetajaskonna lahkumise huviharidusest. Motiveeritud õpetaja suudab omakorda õpilasi motiveerida. Väheneb õpilaste väljalangemine. Suureneb õpilaste arv huvikoolides. Valdkonna professionaalne jätkusuutlikkus on tagatud ning õpikogemus kvaliteetne.

Huviharidus kui eduelamus, mis toetab sotsiaalset aktiivsust. Lapsed ja noored, kes on tagatud võimalusega osaleda huvikoolides, annab see talle kaasatuse sarnaste huvidega gruppi – sarnaste huvidega tore sõpruskond, kus tahaks oma vaba aega veeta, väheneb koolist väljalangemine, tõrjutus jne. Kui õppimine ei pruugi anda eduelamust siis tegelemine huvidega saab seda kompenseerida.

Huvihariduse õpetajate koolituste arvu ja ligipääsetavuse kasv – ennast arendav arenev õpetaja pakub kvaliteetset õpikogemust. Valdkonna professionaalne jätkusuutlikkus on tagatud.

Toetus kvalifitseeritud õpetajate sõiduks keskustest kaugemal asuvatesse koolidesse ning andekamate õpilaste transpordiks keskustesse (osa süvaõppe ja kompetentsikeskuste rahastamise mudelist). Kuna paljudes väiksemates kohtades pole piisavalt kvaliteetse huvikooli või mõne eriala loomine otstarbekas või võimalik, aitaks transporditoetus huviõpet ka sealsete laste-noorte jaoks kättesaadavaks muuta. Huviharidusse kaasamine kasvab ca 30%.

Minimaalse taseme tagamine huvikoolide õppekeskkonna ja õppevahendite osas.
Huvikoolid saavad võimaluse osaleda sarnaselt alg- ja üldhariduse õpikeskkonna parendamise projektides ja hangetes (Innove, HITSA, Rajaleidja jne). – paraneb huvihariduse materiaalne baas ja kvaliteet. Tekib võimalus uute huviharidus-erialade avamiseks ja rohkemate võimaluste pakkumiseks õpilastele.

 
5. Prognoosige rahastamisskeemi mõju võrreldes praeguse olukorraga ja kirjeldage oodatavat seisu.
  Erahuvialakool pole enam pelk ettevõtluse vorm, vaid läbi kohustuste, mida Haridus- ja teadusministeerium (aga ka Kultuuriministeerium, miks mitte ka Sotsiaalministeerium ja Siseministeerium) toetusega kaasa annab üks lüli terve ja õnneliku inimese kujundamisel.

Huvikoolitusse suunatavad ressursid pakuvad ülaltoodud kahe mudeli kaudu võimalust panustada rohkem kvaliteeti, mille tulemusena paraneb kvaliteet ja huvihariduse kättesaadavus kogu riigis.

Erinevate kunstialade kompetentsikeskuste andekate õpilaste koondumine ja koolitamine kiirendab nende arengut, tagab individuaalsema lähenemise juba algastmes ja koosõppest tekib sünergia, mis tagab professionaalse kultuuri jätkusuutlikkuse ja kvaliteedi hilisemates (õpi) astmetes.

Riiklike toetuste mudelite rakendamine tekitab suuremat usaldust ja kindlustunnet huvihariduse õpetaja töö ja sellealase kutsekvalifikatsiooni suhtes.

Uus süsteem  – EHISe kohustuslikkus ja koolide akrediteerimine – korrastab huvihariduse maastikku, annab lastevanematele kindluse koolide kvaliteedi ja oskuste väljundite osas.

Kirjeldatud rahastusmudelid toetavad sisust lähtuvat jaotust (erineva mahuga huvihariduse õppetegevust jm), mis suurendab haridustasandite omavahelist seotust ning sellest tulenevat paremat koostööd erinevate koolide ja koolitüüpide vahel (nii huvikoolide, KOVi kui ka riiklikul tasandil) ning teiste seotud osapooltega (sotsiaal-, üldhariduse-, kultuuri ja muude valdkondade organisatsioonid, kes tegelevad laste ja noorte arengu ja heaolu tagamisega).

Kui huvihariduse valdkond on süsteemselt toetatud, siis on tagatud võimalus tähelepanu pöörata erinevatele noortevaldkonnas aset leidvate negatiivsete trendide ennetamisele ja tekkepõhjustega tegelemisele (väljaränne, mitteõppivate ja –töötavate noorte arvu kasv, probleemne tervisekäitumine, tõrjutus jne.), ei pea tegelema nii suures mahus enam tagajärgedega.

Kui igale noorele on tagatud läbi huvihariduse valdkonna arendada oma tugevaid külgi, saada teada oma võimekusest ning arendada seda talle sobival huvihariduse tasandil, siis paraneb tööturule sisenevate noorte enesekindlus, oskus ja tahe toime tulla ning Eesti ühiskonda panustada.
6. Muud mõtted ja ettepanekud
  Huvihariduse puhul on tegemist mitme, eelkõige aga Haridus- ja Teadusministeeriumi, Kultuuriministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumi ülese valdkonnaga ning neid probleeme tuleb lahendada kõigi ministeeriumite ning kolmanda sektori katusorganisatsioonide koostööl. Selleks tuleks ellu kutsuda ministeeriumide ja valdkondande vaheline Huvikoda, anda sellel konkreetsed ülesanded aga ka volitused poliitikate ellu viimiseks.

Riiklikult peab olema rohkem erinevaid  toetusprogramme, et arendada huvikoolide infrastruktuuri ja õppevahendeid, parendada neid (hetkel ainukesena olemas  Varaait, mille jaotussumma arvestades valdkonna suurust on märkimisväärselt väike).

Olemasolevate taotlusvoorude kohta peaks olema  märksa laiem kajastatus, erinevate organisatsioonide tihedam koostöö ja teavitus.

Tantsuõpetaja (ehk tantsuspetsialisti) kutsestandardi/kvalifikatsiooni riiklik tunnustamine on hädavajalik. Huvikooliseaduses oleksid vajalikud kvalifikatsiooni nõuded. Lisaks nõue, et enne huvikooli staatuse saavutamist oled tegutsenud mingi perioodi jooksul.