Eesti Kultuuri Koja meedia töögrupp otsustas koguneda põhjusel, et kogu eestikeelne meedia, k a ERR on muutunud meelelahutuslikuks, kadunud on väärtuspõhine ajakirjandus ja kultuuri kajastamine teadlikule vaatajale, kellel on kultuurihuvi ja kes ootab meediast enamat kui meelelahutust ja lihtsamat ajaviidet. Meedia töörühma esimene kohtumine toimus Tiina Parki juhtimisel. Esimesel koosolekul arutati meediarühma edasist tegevusplaani ja otsustati hakata jälgima Eesti erinevaid meediaväljaandeid, et analüüsida seda, kui palju ja kuidas neis on kajastatud kultuuri. Lepiti kokku, et järgmisel koosolekul analüüsitakse kuu aja jooksul tehtud märkmeid ning pannakse kokku ettepanekud meediaväljaannetele kultuurilise kontseptsiooni parendamiseks.
Töörühma juht on Tiina Park, liikmed Kadri Alesmaa-Visnap, Jaak Visnap, Egge Kulbok-Lattik, Leonardo Meigas, Jako Kull, Pille Lill
Töögrupi fookus on suunatud kultuurile, uuritakse kas ja millises mahus kultuuri kajastatakse. Kuu möödudes kogunenud töögrupp leidis üheskoos, et trükimeedias ilmunud sisus ega ka selle osaks olevate ajalehtede internetiväljaannete sisupooles kultuuri hulk ei ole suur, mis on tingitud sellest, et ajalehtedes on ära kadunud kultuuritoimetus. Erandina saab nimetada vaid ajalehte “Postimees”, millel on veel siiani alles kultuuritoimetaja, kõigis ülejäänud ajalehtedes on kultuuri kajastatud vaid juhuslikult.
Vahetevahel omab kultuur mõnel puhul ka lausa uudisväärtust ja ületab seega mingil põhjusel uudisekünnise, kuid enamasti on kultuurikajastus seotud suuremate sündmustega, näiteks sellega seoses, et on juubel mõnel olulisel kultuuritegelasel või on mingi muu oluline tähtpäev, mida peab meeles pidama.
Üheskoos leiti, et kultuurikajastuste hulk on väga väike, sest tavaliselt selles uudisväärtust ei nähta, see ei vasta nendele kriteeriumitele, mis temast uudise teevad. Kultuuriuudis ei ole tavaliselt suur klikimagnet ega oma ka suuri vaatajanumbreid. Erameediast võib seega aru saada, sest erameedia peab ennast majandama vaatamiste ja klikkide arvelt (mida ei saa samas väita Rahvusringhäälingu meediakanalite kohta, millest on juttu allpool).
Meedia töögrupp kogunes teist korda, et analüüsida telekanalite sisu
Kõigi poolt väljendatu ühine arvamus oli see, et telekanalitest on endiselt populaarsed Kanal2 ja TV3, ka seal on mitmeid saateid, mida kaudselt saab kultuuri sisaldavaks pidada. Meedia töögrupi sisuanalüüsi tulemused näitasid, et me ei saa muuta erameediat, sest erameedia kanalite vaatajanumbritest sõltub, kas see telekanalid saavad müüa piisavalt reklaami, mis on üks peamistest rahastusallikatest sisu tootmisel. Küll aga saab meedia töögrupp teha sisulist kriitikat ERR-i meediakanalite kohta, milleks on ETV, ETV2 JA ETV+, sest Eesti Rahvusringhääling ei saa ega ka tohi saada ETV kolme telekanali sisu tootmiseks raha reklaamimüügist, sest riiklike telekanalite sisu normeerib Eesti Rahvusringhäälingu ringhäälinguseadus.
Üheskoos nenditi, et kahjuks on Rahvusringhäälingu kanalite poolt edastatav sisu osas kvaliteedis langenud, samuti ei tohiks ETV kultuurisaated muutuda meelelahutussaadeteks.
Eesti Rahvusringhäälingus on olemas kaks peatoimetust, päevakajaliste saadete toimetust juhib Peep Kala, meelelahutussaadete toimetust juhib Karmel Killandi ja ETV programmi peatoimetaja on Marje Jurtshenko.
ERR-i on varasemalt palju kritiseeritud, üks sellekohaseid näiteid on, et ERR ei peaks saama riigieelarvelisi vahendeid spordiülekannete õiguste ostmise rahastamiseks.2
Samas on suur puudus saadetest, mis aitaksid inimestel vaimsetele probleemidele lahenduste leidmisel, sest on ju teada, et covid-19 on vaimse abi vajadust oluliselt suurendanud.
Puudu on samuti praktilise suunitlusega saadetest, mis annaksid vaatajale võimaluse õppida uusi oskuseid. Olgu selleks siis keeleõpe Eestis elavatele muulastele, ehitus- ja remondioskused, aiandus- ja kokasaated, sotsiaalsed oskused-pädevused, meditsiinisaated, kõik see on jäetud tähelepanuta. Samal ajal on teada, et praegusel ajal, pandeemiast tingituna, on inimesed sunnitud palju aega veetma kodudes ja sellised saated parandaksid üldist võimekust raskustega toime tulla, see aeg üle elada. Puudu on samuti saated targast majandamisest, loodushoiust. Jätkuvalt on puudu saateid siseturismist, sest siseturism on praegusel hetkel väga oluline teema.
Meedia töögrupi põhilised järeldused:
- Eesti Rahvusringhäälingu ETV, ETV2 ja ETV+ telekanalite tase ei tohiks langeda seepärast, et nende vajalikkust ei peaks vaatajanumbrites mõõtma.
- Üheskoos leiti, et Eesti Rahvusringhäälingu televisioonikanalite küsimust tuleks kajastada, sest näeme selles probleemi. Probleem on hoolimatuses kultuursema vaataja suhtes, kes ootab riiklikult telekanalit enamat kui meelelahutus.
- Tuleks tõstatada küsimus: miks riigitelevisioon kulutab raha saadetele, mis ei lähe kokku rahvusringhäälingu seaduse põhimõtetega? Näitena saab tuua meelelahutusliku saate “Kodukäijad”, mille eesmärk jääb arusaamatuks. ETV kultuurisaade “OP” on langenud meelelahutuslikuks palaganiks. Samuti võib välja tuua ERR-i telemeedia kaks põhisuunda, milleks on poliitika ja meelelahutus.
Rahvusringhääling on suures osas riiklikult riiklikult rahastatud meedia ja seega ka ringhäälinguseaduses olevad põhimõtted on loodud selleks, et nad toodaksid riigi toetuse eest ka sobivat sisu. Eesti Vabariigi poolt on Rahvusringhäälingu seadus 1 on kindlaks määratud Rahvusringhäälingu eesmärgid:
“Kaasa aidata Eesti Vabariigi põhiseadusega sätestatud Eesti riigi ülesannete täitmisele. Selleks loob Rahvusringhääling programme, toodab ja vahendab saateid ning korraldab teisi tegevusi, mis ükshaaval või kogumis:
1) toetavad eesti keele ja kultuuri arengut;
2) väärtustavad Eesti riigi ja eesti rahvuse kestmise tagatisi ning osutavad asjaoludele, mis võivad ohustada Eesti riigi ja eesti rahvuse püsimist;
3) aitavad kaasa Eesti ühiskonna sotsiaalse sidususe kasvule;
4) aitavad kaasa Eesti majandusliku heaolu ja konkurentsivõime kasvule;
5) aitavad kaasa demokraatliku riigikorralduse edendamisele;
6) selgitavad looduskeskkonna säästliku kasutamise ja jätkusuutliku arendamise vajadust;
7) väärtustavad perekonnal põhinevat ühiskonnamudelit;
8) aitavad kaasa Eesti ajaloo ja kultuuri audiovisuaalsele jäädvustamisele;
9) tagavad igaühele vabaks eneseteostuseks vajaliku informatsiooni saamise.”
Seadusega sätestatud kohustusi peaks riiklik telekanal ka täitma. Rahvusringhäälingul on siiski ka omafinantseeringu vajadus ja riik ei kata kanalile sisu tootmiseks 100%. Näen siin suuremat probleemi, mille lahendamisega peaks riik tegelema, lisateenimise vajadust vähendama.
Kõlama jäi küsimus, kuidas saab Eesti Kultuuri Koja meedia töögrupp omalt poolt mõjutada ERR-i selliselt, et Eesti Kultuuri Koja arvamust võetakse kuulda, sellega arvestatakse, sest leidsime kogu töögrupiga, et tegemist on niivõrd olulise probleemiga, mis mõjutab kõiki eesti- ja venekeelse Eesti Rahvusringhäälingu telekanalite ETV, ETV2 ja ETV+ vaatajaid. Peame oma eesmärgid täitma ja esitama küsimused saadete sisu osas ka ERR-ile.
Töögruppi, mis analüüsis telekanalite sisu, kuulusid Tiiu Kuurme, Pille Lill, Kadri Alesmaa-Visnap ja seda juhtis Tiina Park.
Oma praktikakogemust Eesti Kultuuri Kojas meedia töögrupi liikmena kajastas Kadri Alesmaa-Visnap
Kasutatud allikad:
- Eesti Rahvusringhäälingu seadus – Riigi Teataja
- https://novaator.err.ee/1136036/analuus-err-i-portaali-uudistest-vahem-kui-seitse-protsenti-on-veebiajakirjanike-originaaltoo