Kuhu areneb kaptalism ja mis võimalusi pakub see Eestile?
Kapitalism oma tootmisvahendite, maa ja kapitali eraomandusel põhineva ja väärtust loova süsteemina elab oma ajastu kultuurikontekstis. Kultuurikonteksti muutumine muudab vastavalt ka kapitalismi väljendusvorme. Californias tegutseva riskikapitalistina tajun ma muutustes liikumist masinlikult toimivast ühiskonnast suhetepõhisesse, ümbritsevaga rohkem teadlikku sidet hoidva ühiskonnavormi suunas. Muudatusi tõukab tagant inimeste rahulolematus võõrandumise, killustatuse, eraldatuse, läbipõlemise, keskkonnahädade, rahvastiku kihistumise, migratsiooni ning teiste praegusele kapitalistlikule süsteemile omaste nähtustega.
Kapitalismi põhialuseks on väärtuse loomine ja selle turupõhine kasumlikult kapitaliks teisendamine. On erinevaid kapitalivorme – näiteks rahaline, kultuuriline, ühiskondlik, inimkapital jne. Kui miski väärtuse tekitamist kütusena toetab, siis see ongi kapital.
Praegust kapitalistlikku süsteemi võib kirjeldada mehhaanilise masinavärgina, milles inimesi ja loodust kasutatakse kui anonüümseid ressursse. Inimressurssi nähakse asendatavate automaatosakestena, kes teevad ratsionaalseid otsuseid ja keda palga ning kohviga tootlikumaks putitatakse. Nende väärtus sõltub tootlikkusest. Kui nad on oma kasuliku elu ära elanud või läbi põlenud, siis asendatakse nad uutega justnagu masinaosad. Masinad kasutavad ressursse hoolimata sellest, mis juhtub ressursside ja neid ümbritsevate ökosüsteemidega.
Suhetepõhist süsteemi iseloomustab inimeseks olemise tähenduse ümber hindamine, mis viib uute suhete ja sügavama seotuse tunnetamiseni iseenda, teiste, looduse ja maailmaga. Kui masinavärgisüsteemi sümboliks võiks pidada ratsionaalset, lineaarset, analüütilist mõistust, siis suhetepõhise süsteemi sümboliks sobib metafoorina kasutada südant, mis ei erista, võtab omaks kõik, tekitab kuuluvustunde, millest miski ega keegi pole välja jäetud ega ära põlatud. Suhetepõhises süsteemis on lihtsam leida eri huvide vahel ühist keelt tänu kuuluvustundele ja seotusele. Analoogiaks võib võtta suure pere ema, kes leiab viisi, kuidas kõiki oma lapsi toita, ja mitte ainult neid, kellest on kõige rohkem kasu.
Suhetepõhised süsteemid peavad õigeks inim- ja looduskeskseid lahendusi, mitte ressursi- ja kasumipõhiseid lahendusi. Kasum peab ikka tekkima, aga selle tekitamisel ja jagamisel eeldatakse kõigi süsteemiosaliste heaolu suurenemist, mitte ainult kitsa kapitaliomanike klassi rikastumist.
On tekkinud liikumised nagu teadlik kapitalism (conscious capitalism) ning foorumid, kus arutatakse, kuidas kasutada tehnoloogiat ja ettevõtlust maailma hüvanguks, mitte ainult kasumi ja meelelahutuse tootmiseks.
Palju on veebipõhised koolitusi positiivse mõju ja eneseharimise suunas (sh osaliselt Eestis paiknev Mindvalley, mida ka Californias hästi tuntakse), algatused ettevõtete sisekultuuri, juhtide ning töötajate emotsionaalse ja psühholoogilise heaolu parandamiseks ning keskkonnaprobleemidega tegelevad initsiatiivid.
Peamiseks maailma kultuurikonteksti muutumise hoovaks ei ole siiski ettevõtted või ühiskondlikud ettevõtmised. Peamiseks hoovaks on eraisikute järjest kasvav, massiline huvi eneseleidmise ja enesearenduse vastu, mille tagajärjed ka ühiskonda ja tööellu kanduvad. Läbi selle muutuvad meie pered, töö- ja, ärikultuur, haridus- ja riigikultuur.
On tekkinud tugev trend autentsuse, terviklikkuse ja sotsiaalsete poole ning professionaalsete maskide kaotamise suunas. Järjest enam väärtustub iga inimese autentne eneseväljendus, seda ka töökohtades, kus sellele siiani palju ruumi polnud.
Naiste roll
Sellise kultuuriga kaasneb ka naiste rolli, töö- ja juhtimisstiili ümberhindamine. Majandusuuringud on näidanud, et ettevõtted, kus tippjuhtkonnas ja direktorite nõukonnas pole naisi, saavad viletsamaid kasumeid ja halvemaid majandustulemusi kui ettevõtted, kus naistel on juhtivad rollid. Kiiresti on kasvamas investeeringufondid, mis investeerivad ettevõtetesse, kus tippjuhtkonnas ja nõukogus on ka naised. Teaduslikud uuringud on näidanud, et selliste fondide finantstulemused on paremad investeeringutest naisjuhtideta ettevõtetesse. Samuti on murranguliselt tõusnud inimeste huvi oma tervise ja heaolu vastu.
Maailma kultuurikonteksti muutumise potentsiaali selles üleminekus masinavärgisüsteemist suhetepõhisesse süsteemi ei oska me isegi ette kujutada. Sellise muutuse potentsiaal maailma muuta on isegi laiahaardelisem infotehnoloogiarevolutsioonist.
See on kõiki süsteeme ja struktuure muutev revolutsioon, kuna selle keskmes on inimene, kelle suhe enese ja kõigega on muutumas. Selle mõju inimkonnale ja maailmale saab võrrelda renessansiajastuga. Oleme alles teekonna alguses, aga tasub tähelepanu pöörata.
Eesti võimalused
Eestil kui väikesel riigil võib olla selles protsessis nii võimalus kui eelis, sest kirjeldatud revolutsiooni mõtestamine ja esirinnas olemine ei sõltu rahvaarvust ega loodusressurssidest. Eestil on kogemusi tagant ette hüppamise väärtuses ja selle läbiviimises, samuti võimekus ja võimalus kasutada tehnoloogiat süsteemimuutuse ja uute kultuuriliste lahenduste toetamiseks.
See, kes teraselt vaadates esimeste hulgas aru saab, kuidas seda muutuvat maailmasüsteemi ja selles ilmnevat uut näha, selle põhjal uusi lahendusi ja rakendusi luua saab tekitada uusi turu poolt hinnatavaid väärtusi (ka kultuuripõhiseid), mida saab omakorda kapitaliks teisendada.
Kogu maailm hakkab tegelema sarnaste muudatustega, sest inimeseks olemine on üllatavalt sarnane kogemus kõikjal maailmas. Uutmoodi maailmani jõudmine hõlmab küsimuste püstitamist, mis tekivad sellise vägeva kultuurikonteksti muutumisel, nendele küsimustele teoreetiliste ja praktiliste vastuste leidmist eri elualadel, eri valdkondi hõlmavate praktiliste rakenduste loomist ja nende kaubastamist teenuste, toodete ja oskuste näol.
Kui oleme esimeste hulgas, kes aru saavad, kuidas vaadata muutuvat maailma läbi uue filtri, siis on isegi meie endi esmased sammud ja nendest õpitu teistele väärtuseks, rääkimata selle põhjal loodud rakendustest. Koos uudse maailmanägemisega tekkivad oskused ja kogemused on ju kultuuriline kapital, mille põhjal saab tekitada uut väärtust, millel on globaalne turg.
Mõnes mõttes võib tuua paralleeli Eesti digitaalse hüppega, mis algas visioonist, oskuste, julguse ja tööjõu olemasolust. Olles ühiskonnas esirinnas infotehnoloogia ühiskonnas laialdasel rakendamisel, lahenduste loomisel ning probleemide mõistmisel lõi Eesti nii väärtust kui head reputatsiooni, mis olid Eesti suuruse ja tähtsusega maailmas ebaproportsionaalsed.
Kas Eestis on praegu sellise muudatuse tunnetamiseks ja juhtimiseks sama palju oskusi, kui oli olemas infotehnoloogia vallas murrangu tegemiseks? Peast südamesse liikumise probleemid on universaalsemalt lahendatavad, sest inimesed on üsna ühesugused ja efektiivne metoodika sisemiseks kasvuks on maailmas juba olemas.
Nagu ennegi, võib Eesti väiksus jälle kord kasuks tulla – väikest hulka sarnaste põhimõtetega rahvast on lihtsam harida, uurida ja mõjutada. Eriti kui on olemas arusaamine, et sisemise kasvu põhjal tekkiv uus kultuurikontekst toob paremad suhted ja elukvaliteedi eraelus ja ettevõtluses, poliitikas ja ühiskonnas.
Killu Tõugu Sanborn, Ph.D., on Californias elav riskilaenutehingute alal aastat tegutsev riskikapitalist, kes rahastab teaduspõhiseid eluteaduste ja meditsiinitehnoloogia väikeettevõtteid riskikapitali abil.
Teised konverentsiga seotud artiklid: https://kultuurikoda.eu/konverents-2020-artiklid/