Eesti Kultuuri Koda ja Postimees kutsuvad kuulama neljapäeviti kultuuritippude arutelutundi “Kultuuri koda”.
KUULA PODCASTI KÕIKI SAATEID SIIN
Fookuses on laia kandepinnaga päevakajalised teemad. Sõnastame probleeme ja otsime uudseid lahendusi, inspireerides kuulajaid kaasa mõtlema. Stuudios räägivad igal korral eri kultuurivaldkondade esindajaid. Podcast on eetris Postimehe portaalis, on järelkuulatav ja sünnib Eesti Kultuuri Koja ning Postimehe koostöös.
KUUETEISTKÜMNES “Kultuuri Koda” oli eetris 26.01.23. Kuula SIIN
Eesti Kultuuri Koda on välja töötanud tugisüsteemi, et pakkuda loovisikutele konsultatsioone ja koolitusi terves reas valdkondades, PR-oskustest psühholoogilise ja juriidilise nõustamiseni. Mida täpsemalt see endast kujutab? Loovisikute töörühma juht Heili Vaus-Tamm kutsus külla läbirääkimisoskuste õpetaja Georg Merilo, Eesti Linnade ja Valdade Liidu tegevdirektori Veikko Luhalaiu ning muusik Oleg Pissarenko. Jutuks võeti, millist abi loometöö tegijad ootavad ning kuidas tänastes keerulistes oludes loovisikuid kõige paremini toetada.
VIIETEISTKÜMNES “Kultuuri Koda” oli eetris 12.01.23. Kuula SIIN
Kultuuri Koja taskuhäälingu seekordset vestlust juhib tšello emeriitprofessor Peeter Paemurru ja teemaks on muusika! Selles saates avame muusikahariduse tähtsust kogu kultuuris ja selle õppimise mõju aju arengule. Keelpillimängu õppe käigus arenevad mõlemad ajupoolkerad võrdselt ja ei saa ka ära unustada pilli mängimise emotsionaalset ja empaatilist poolt. Stuudios on külalisteks viiuldaja ja kammermuusik Urmas Vulp, viiuldaja ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia professor Mari Tampere-Bezrodny ning tunnustatud viiuldaja Sigrid Kuulmann.
NELJATEISTKÜMNES “Kultuuri koda” oli eetris 10.11.22 . Kuula SIIN
Eesti Kultuuri Koda pööras seekord oma pilgu annetamisele. Teema avamiseks kutsus muusikametseen Pille Lill külla kaks tuntud Eesti heategijat: Toivo Tänavsuu ja Janek Mäggi.
KOLMETEISTKÜMNES “Kultuuri koda” oli eetris 25.08. Kuula SIIN
Eesti Kultuuri Koja ka Postimehe Podcasti teema 25. augustil on innovatsioon ühiskonnas ja süvariik. Kuidas ja mis eeldustel toimub ühiskondlik innovatsioon? Kas Eestis on süvariik? Stuudios on külalisena prof Rainer Kattel, Londoni Ülikooli Kolledži Innovatsiooni ja Avaliku Halduse Instituudi professor ja asedirektor, temaga vestleb Egge Kulbok-Lattik. Uurime ka Rainer Katteli kolleegi Marianna Mazzucato raamatu kohta – “Missioonimajandus. Kuulennukas teejuht muutuvasse kapitalismi,” kus kirjeldatakse, kuidas globaalsetes muutustes on tarvis otsida uusi töövorme ühiskonna eri sektorite-vahel – riik, ettevõtjad ja kodanikuühiskond. Ja kuidas Eestis sellega on? https://www.amazon.com/Mission-Economy-Moonshot-Changing-Capitalism/dp/0063046237
Rainer Kattelit teame ka kui kaua-aegset Tallinna Tehnikaülikooli Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudi (kaas) professorit, Egge Kulbok-Lattik on kultuurisotsioloog.
KAHETEISTKÜMNES “Kultuuri koda” oli eetris 5.juulil. Kuula SIIN
Kultuuri Koja hooaja viimases saates kutsus ajakirja Muusika peatoimetaja Ia Remmel külla helilooja Märt-Matis Lille ja kunstnik Jaak Visnapi, et arutada, kuidas mõjutavad murrangulised ajad loomingulisust. Kas sõda sunnib Eesti kunstimaailma projektipõhisest lähenemisest välja tulema ning kultuurikaardi kõlama panema? Kuidas paistis Venemaa agressioon Ukrainas silma Veneetsia kultuuribiennaalil?
ÜHETEISTKÜMNES “Kultuuri koda” oli eetris 20.juunil. Kuula SIIN
Eesti Kultuuri Koja hariduse töörühm võttis arutluse alla, kuidas tagada kiirete muutuste tuules eesti kultuuri jätkusuutlikkus ja eestluse püsimine. Maarja Vaino, Eeva Holm, Toivo Tasa ja Tiiu Kuurme vaatasid otsa tänase haridussüsteemi teravatele valupunktidele: alusharidusseadus ja õppekeel eesti koolides, õppekavade muudatused, emakeele ja kirjanduse seisukord ning maakoolide probleemid.
KÜMNES “Kultuuri Koda” oli eetris 25.mail. Kuula SIIN
Kuidas leida vaatamata erinevatele maailmavaadetele ühisosa? Kuidas arendada kihistunut ja erimeelsustes ühiskonda? Selleks, et mõtestada toimuvat, on omavahel vaja arutleda.Postimehe ja Eesti Kultuuri Koja taskuhäälingus mõtisklevad muutunud aegade üle kirjanik Jelena Skulskaja, Akadeemia peatoimetaja Toomas Kiho ja kultuuripoliitika uurija Egge Kulbok-Lattik.
ÜHEKSAS “Kultuuri Koda” oli eetris 30.märtsil. Kuula SIIN
Postimehe ja Eesti Kultuuri Koja taskuhäälingus analüüsis seekord Eesti julgeolekut Ukraina sõja valguses. Stuudios on Riigikogu liige Eerik-Niiles Kross (Reformierakond), Postimehe ajakirjanik Erkki Bahovski, Kultuuri Koja eestseisuse liige ja religiooniantropoloog Jako Kull ning saatejuht, Rahvusvaheliste Kaitseuuringute Keskuse teadur Kalev Stoicescu.
KAHEKSAS “Kultuuri Koda” oli eetris 17. märtsil. Juttu vestavad Heldur Meerits, Tiit Ojasoo, Tiit Urva, Eerik Hannus ja Heili Vaus-Tamm. Kuula SIIN
Ettevõtlus on väga tõhus, kuid ei suuda ikkagi kõiki maailma probleeme lahendada. Mõnikord ettevõtlust lausa põlastatakse – aga kuskohalt läheb piir ettevõtluse ja mitte-ettevõtluse vahelt? Kas on oht, et heategevus ja kultuur lähevad ettevõtlusega omavahel sassi? Ning kui puututakse omavahel kokku, siis kas liituvad üksteise paremad või halvemad küljed?
SEITSMES “Kultuuri Koda” oli eetris 8. detsembril. Külas on Maarja Vaino, Tiit Aleksejev ja Joosep Susi, kes muuhulgas teevad sissevaateid Eesti nüüdisluule lugemisse, kirjanduse õpetamisesse ja kirjanduse tähendusesse rahva kujundamisel. Kuula SIIN
Kirjanduskultuuri kuulub ka lugejaskond. Õieti ongi lugejaskond sillaks kirjanduse ja ühiskonna vahel, kui see loob lugeva kogukonna. Muutuv ühiskond tähendab ka lugejaskonna muutumist. Peame tunnistama kirjanduse kvantitatiivset küllust ja samas ennenägematut fragmenteerumist.
Kas kirjanduskultuur on ammu minetanud oma sotsiaalse rolli, nii et see elab iseendas ja iseendast? Kas saame öelda, et eesti kultuuris on hoopis olulisem helikunst ja teater? Või on kirjanduse prestiiž endiselt kõrge? Millises olukorras on kirjandusharidus, kui ühelt poolt loevad gümnaasiumiõpilased maailmakirjanduse tippe, teisalt hiilivad põhikooli nimekirjadesse sisse põhjamaade krimkad?
KUUES “Kultuuri Koda” oli eetris 16.novembril. Saates arutlevad Tallinna Ülikooli kasvatusteaduse dotsent Tiiu Kuurme, orientalist Märt Läänemets ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia emeriitprofessor Jaan Ross, kuidas heiastuvad piirid ühiskonnas ja inimeses. Kuula SIIN
Tänapäeva maailmas on piirid vaat et käegakatsutavad. Paljud piirid on kätte jõudnud, ennast näidanud ja meid hoiatama hakanud. Piirid saadavad inimolendit hällist hauani. Kasvatus on piiride seadmine, vastutuse ja vabaduse vastuolus tee leidmine. Kas suudame kasvatada uut põlvkonda piire tunnistama, vajadusel piire ületama, aga teisalt neisse aukartusega suhtuma?
VIIES “Kultuuri Koda” oli eetris 5.novembril. Egge Kulbok-Lattik vestles Linda-Mari Väli ja Meeli Kõivaga, kelle kunstnikunimi on Mery Crystal Ra.
Kuula SIIN.
Tegevusväljaks mitte Eestim vaid maailm. Üks keskkonnaaktivist ja teine kunstnik, üks Eesti metsa eest võitleja, teine maailma kolme parima hulka kuuluv klaasikunstnik. Mis neid ühendab – vormiliselt jäid nad silma konkursil Kultuuri Tegu, sisuliselt on aga mõlemad teerajajad ja läbimurdjad. Mida toob teerajajaks olemine kaasa inimese ellu? Mida on neil naistel öelda oma kogemusest? Mis neil käsil on? Ja miks on nende looming aktuaalne ja tähelepanuväärne? Lokaalne ja globaalne mõõde – kust läheb piir ja kas seda üldse on.
NELJAS “Kultuuri koda” oli eetris 30.septembril. Rohepöördest mahekultuurselt arutlevad Eesti Kultuuri Koja auliige, geoloog Rein Einasto, Eesti Kultuuri Koja liige, arhitekt Martti Preem ja geograaf, klimatoloog, poliitik Andres Tarand. Kuula SIIN.
«Kultuuri koja» neljas saade küsib: Kuidas mõista mahedust ning kuidas mõista rohepööret mahedalt? Kas inimene saab samamoodi edasi looduse kuritarvitamise arvelt elada? Kuidas kindlustada harmooniline kooselu loodusega?
KOLMAS “Kultuuri koda” oli eetris 16.septembril. Saates arutavad annete ja nende tähtsuse üle koorijuht Lydia Rahula, priimabaleriin Age Oks, ooperilaulja ja Annetekoja looja Pille Lill ning Ameerika talendis osalenud Vello Vaher. Kuula SIIN.
«Kultuuri koja» kolmas saade küsib: kuidas on Eestis inimese anne väärtustatud? Kas andekad inimesed kõikides eluvaldkondades saavad piisavalt tähelepanu? Kuidas leida võimalusi, et me ei kaotaks andekaid inimesi? Kuidas leida rakendust kõikidele erakordsetele annetele? Väikese rahvuse püsimajäämise võti, ehk ongi see oma anderssursi hoidmises ja arendamises?
TEINE “Kultuuri koda” oli eetris 17. juunil. Saatejuht on Merle Karusoo, kes avab koos näitlejate ja tudengitega Eesti ajaloo üht valusamat teemat, 80 aastat 1941 aasta küüditamisest 14. juunil. Kuula SIIN.
“Tihti on küsitud – miks peab neid õudusi mäletama. Sellepärast, et õudus ei korduks.” lavastaja MERLE KARUSOO
Teine “Kultuuri koda” 80 AASTAT 1941 AASTA KÜÜDITAMISEST saatejuht Merle Karusoo avasid koos näitlejate ja tudengitega Eesti ajaloo üht valusamat teemat, 80 aastat 1941 aasta küüditamisest 14. juunil.
“Oli väga palju sügavaid probleeme, millest ei räägitud. Ja ei räägitagi, sest need tekitavad ebamugavustunnet, piinlikkust. Need asjad ongi meil jäänud rääkimata.
Seetõttu on minu jaoks ikkagi seesama küsimus: kus on nende lugude lõpp?” Aigi Rahi
Külalised olid AIGI RAHI, PEEP VARJU JA KATRIN SAUKAS, kes ongi uurinud 1941. aastal eelkõige Virumaalt küüditatud laste lugusid. Dokumentaalseid lugusid kuuleme Katrin Saukase ja lavakooli XXXI lennu tudengite Edgar Vunši ja Markus Andreas Aulingi esituses. Paap Varju räägib Vadim Makšejevist – Siberisse jäänud mehest, Aigi Rahi aga tagasipääsenud inimeste kohanemisraskustest.
“Juba laste puhul on öeldud, et genotsiid on see, kui lapsed saadetakse välja oma kodumaalt, oma territooriumilt. Rääkimata sellest, kui neid on tapetud, on pommitamistel hukkunud ja nii edasi.” Peep Varju
ESIMENE “Kultuuri koda” oli eetris 3. juunil ning avasaade küsis: “Kuhu lähed, Eesti maa?” Stuudios arutlesid TÜ biosemiootika professor KALEVI KULL, muusik TÕNIS MÄGI, erupoliitik KAIDO KAMA ja Akadeemia peatoimetaja TOOMAS KIHO. Kuula SIIN.
Esimese saate keskseks teemaks oli maatöö tegijate ning looduskaitsjate mõtteviisi kokkupõrge. Tegu on praeguses ajas päris tõsise, eesti rahvast lõhestava vastuoluga. Seda ilmestavad näiteks metsamajandajate ja linnukaitsjate vastuseis praegusel pesitsusajal. Terav näide on ka äsjane peaministrile üle antud pöördumine maa-, metsa- ja rannarahva nimel, millega ühines hulk põllumajandus-, jahindus- jm organisatsioone, mis omakorda vastandub looduskaitselisele mõtteviisile. Stuudiokülalised arutasid: kas need vastuolud on ületamatud? kuidas üldse siit edasi saada? kuidas valida oma tee majanduskasvu ja säästliku kahanemise vahel?