Kohtumisel arutusel olnud teemad:
1) 12.00-12.10 Majanduse taaskäivitamise raha rakendumisest kultuurivaldkonnale (kultuuriminister hr Lukas) ja arutelu
Kompliment ministrilt Lukaselt Kultuuri Kojale – kojal on hoolimata koroona ajast sisulised konkreetsed punktid, milles tahame kaasa rääkida.
Samas on kaasa rääkimisega praegu keeruline. Sest kaasa rääkida on keeruline ka valitsuse laua taga. Kõik eurorahade planeerimine on seotud märksõnadega: rohepööre ja digipööre. Ja lisaks on ka viirusest tingitud vajadused sisse tulnud. Tervishoiu osakaal on järsult tõusnud. Taaskäivitamise fond: hoonete restaureerimiseks ja kultuuri digipöördeks, muuseumide kiirendiks, ja kultuuri- ja spordi valdkonna suursündmusteks (regionaalsed). Eraldi meedet kultuuriministeeriumis taaskäivitamise fondiks pole kokku lepitud. Koos teiste ministeeriumidega ollakse meetmetes sees näiteks: hoonete energiatõhusus (muinsuskaitse), avalike digiteenuste, äridiplomaatia, ettevõtjatele suunatud programmid. Küll mitte taaskäivitamise fondist. Täiendavalt loomeettevõtjatele tahetakse luua programme, et rahastada. Lisaks struktuurivahendite programmides on oma tavapärased taotlused, mis puudutavad ka loomemajandust, aga ka keeleõpe muukeelsetele, ka kultuuriväärtustele. Õiglase ülemineku fond on juures, seal on põhimõtteliselt olemas kokkulepe, et 4 miljonit eurot kulub praegu Ida-Virumaale sealsete objektide korrastamiseks ja kultuuriürituste toetamiseks.
ARUTELU.
Kas Kultuuri Kojal oleks mõtet ka ühineda ja ühisavaldus teha?
Lukas: Võib ikka. Proportsionaalne jaotus on tehtud hetkel, aga konkreetsed raha suunavad otsused on veel tegemata. Kultuur on laua taga olemas ja koja seisukohad oleks toeks!
Kas loomeliidud on teinud ühiskirja?
Gurjanova: Veel ei ole, vaid avalik kiri ministri toetuseks peaministrile (et vähemalt 2 protsenti oleks kultuurile, aga kindlasti võiks olla ka rahvusvahelistumine, sest seda vist ei ole veel). See kiri on alles arutlusel 14.12 ja siis läheb käiku. Kui EKK tahab ühineda, siis saab ka osaleda kirja üle vaatamises.
Lukas: Hea oleks see kiri enne suurt püha ära saata.
Kultuuri digivaldkonna programmid on majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi käes. Kultuuriministeerium saab ka mingi osa, aga eraldi meedet pole, saame teistega koos taotleda.
12.10-12.20 Ülevaade ministeeriumis arutusel olevatest tähtsamatest teemadest (kultuuriminister hr Lukas) ja arutelu
Koroona – Eesti on läinud nüüd teist teed kui tegime kevadel. Siis oli eriolukorra kehtestamine suures osas seotud sulgemisega. Nüüd pole eriolukorda kehtestatud, vaid mõnel korral oleme sel sügisel teinud suurema otsuse millegi sulgemiseks või mahtude vähendamiseks (põhiliselt öised lõbustused). Samas toitlustusasutused on lahti, kuigi mõned piirangud on alanud. Teiste riikidega võrreldes on oluline, et meil on kaubandus suhteliselt lahti, ja ka kultuur (eriti statsionaarsete istekohtadega etendused, kinod, kontserdid). Ja toimib see niikaua kuni ühiskonna närvid ses osas vastu peavad. Aga kultuuri valdkonnas on väga oluline hoida elu siiski avatuna, sest kultuur on paljude inimeste esmavajadus. Hetkel pole ühtki puhangut kultuuri valdkonnas ka teada. Ida-Virumaal on ka sellised tegevused suletud laupäevast, st et valitsus on pannud väikese paketi välja finantsiliselt toetamaks kultuuriasutusi Ida-Virumaal (põhiliselt). Tõenäoliselt vabakutselistele ja kollektiivi juhtidele saab ka toetusmeetme välja panna.
Eelarve kujundus. Kultuur võib enam vähem rahul olla. Konkreetsed investeeringud (näiteks): Linnateatri ehitus ikkagi algab, vahendid on ette nähtud. Väiksemaid uudiseid on veel: laulu- ja tantsupeo traditsiooniga seotud kollektiivide juhid – saab. Teadusharud, kino valdkond – filmi tootmiseks oluline toetus. Üldist palgatõusu ei tule. TALO – nendega kirjutati alla kokkulepe, et edaspidi ka palkade eest võideldakse.
Detaile on palju. ERR teema (SD ja vana tehnoloogia või nagu arengukavas?) Ja muid niisuguseid on palju.
12.20 – 12.35 Eesti Kultuuri Eksport Agentuur/ ECEA (Estonian Cultural/Arts Export Agency) visioon
Eesmärk: kultuuri ja majanduse koostoime eksportmudeli väljatöötamine ja käivitamine. Agentuuri laiemaks eesmärgiks on töötada välja Eesti koostöö Põhjala regiooniga lähima viie aasta jooksul. Seeläbi pikmas perspektiisvis tõsta kogu Uus-Põhjala regiooni kultuuri ja majanduse konkurentsivõimet Ameerika, Aasia ja Euroopa turgudega. (Pille Lill ja EKK majandus töörühm)
Lill: See on ekspordi valdkonnale kultuuriloojatelt koostööettepanek, Eesti kultuuri ja majandust ühendav agentuur. Oluline kaasata aastate jooksul kogu Põhjala piirkond (Põhja-Balti festivalide platvorm on loodud ja tegutseb juba 5 aastat PLMF eestvedamisel). Agentuur loob ECEA GALA brändi, mis hakkab liikuma kõigepealt Uus-Põhjala maades ja hiljem laiemalt. Saku Suurhallis saab toimuma pilootprojektina esimene gala – ERSO agentuuri partnerina + Eesti tippmuusikud + 1 megastaar publiku magnetina kaasatud, Anna Netrebko näiteks + megastaari kõrval võimalus esitleda Eesti tipptegijaid. Tootebrändide boksides tutvustatakse erinevaid Eesti tooteid, mis vajavad väljundit eksportturgudele. Selleks kuulutab EKK välja konkursi, et kuidas tootebrändid välja valida (orgaanilised, looduslikud eelistatavalt). Algusaastal korraldatavale esimesele siseriiklikule gala ja tootebrändide esitlusele kutsutakse lähiriikidest produtsente, mänedžere jt. Esitlusbokse saab müüa laiemalt erinevatele tootebrändidele, mis on omatulu võimalus lisaks piletimüügile. ECEA GALA-dega liigutakse Agentuuri tegutsemise teisel aastal lähiriikidesse. Ärimudel on valmimas majandustöörühmal, usume, et nii EAS kui kultuuriminister leiavad, et sellist agentuuri on vaja Eestile.
Valmiv veebiplatvorm, mille arendamine algas märtsis 2020, on üheks tööriistaks, et gala ja agentuuri tegevusi nii sisse kui väljaspoole projitseerida. Väikeriigina on vaja luua üks ühtne kultuuriagentuur, mis on abiks kultuuriloojatele.
Gala juures korraldab agentuur välisriikides Eesti kultuuri päevad, erinevad saalid broneeritud, näitused, kinod, kirjanikud, ettevõtlus, minikonverentsid, kohtumised eesti tipptegijatega jne. ECEA GALA rahvusvaheline bränd koos Eesti kultuuripäevadega kaasab loome- ja majandusvaldkonna väljapaistvaimad esindajad.
Lokk küsib: Igal kultuurivaldkonnal on suhteliselt spetsiifiline eksport, see on arutluse teema, aegajalt on need nii erinevad, et kuidas nad panna ühe katuse alla. Ja ütleb, et tal palju ideid. Kohutavalt raske panna kogu kultuurivaldkond kokku. / Ja kes selle ära finantseerib!
Lill: EAS ootab ministri kinnitust, et selline asi võiks loodud saada. See võiks olla EAS-i kolmeaastane pilootprojekt. Ärimudel näitab, et pärast 3-5 aastat saab agentuur olla isemajandav.
Lukas: Loomulikumat pesa sellele pole kui EAS. Kui EAS-i juures saaks piloodi käivitada, siis kohe räägiks kaasa. Seda ei saa teha praeguste tegevuste arvelt, vaid tuleb leida täiendavad vahendid. Sel asjal on mõtet, kui ta agentuurina teeb valikuid, et ei hõlma endas absoluutselt kõiki tegevusi, sest osa tegevusi jääb spetsiifilisteks. Aga põhi suur tuumik võiks olla olemas. See nõuaks täiendavaid vahendeid.
Tiit Urva – ettevõtja ja koolitaja, EKK eestseisuse liige: EAS Nõukogu esinaise Kersti Männikuga rääkisime, arvas, et tuleb minna konkreetsemaks pärast ministeeriumis asja tutvustamist.
Lukas: sisuline toetus on minult olemas. Olen valmis EAS-iga sidet pidama, kui läheb laiemaks aruteluks. Konkreetne rada, mida valida, kujuneb töö käigus. Printsiibis on see hea idee ja Lukas lööb kaasa hea meelega. Loome juhtgrupi, kes hakkab koos käima ja kellega arutelu sisuliselt hakkab toimuma.
Kulbok-Lattik: füüsiline gala on kallis, kas mitte see meie mõte veebiplatvormiga välja tulla, poleks esimene samm?
Lill: Välismaal galade korraldamine on väga kallis, Eestis on ka kallis, aga mitte niivõrd. Eesmärk on koondada kõik eesti erinevate valdkondade mõtlejad kokku. Uue aasta alguses tahaks kohe alustada.
Sildos: Kes oleks kunstiline juhtkond, kes valib välja, mis on tipp-kultuur?
Lill: Koja laiem mõte on koondada kultuuritegijad. Tekib nõukogu, loomeliitudega koostöös arutatakse ja selgitatakse välja ekspordiartiklid.
Sildos: Ülemaailmsete Eesti päevade kontekst? – Lokk: Ei, ärgem tehkem rosoljet!
12.45-12.50 EKK Muusika töörühm soovib arutada muusikahariduse jätkusuutlikkusest ja muusikahariduse kohast haridusmaastikul kolme kooli loomise kontekstis. Toome selle teema kultuuriministri ette, kuna sellest sõltub kogu eesti muusikakultuuri kvaliteet ja areng. (Pille Lill, Peeter Paemurru)
Muusika töörühma sünd koja juurde on suur võit muusika valdkonnale. Kolme kooli teema tuli kohe üles. Oleme kohtunud zoomis Eero Raunaga, aga pole veel jõudnud lastevanemate ühenduse juhiga kohtuda. Väidetakse, et 4000 muusikaharidust nõudvat töökohta on – see väide ei pea paika, sest töökohtade arv on tunduvalt vähenenud taasiseseisvusperioodi jooksul, likvideeritud on Raadio segakoor ja sümfooniaorkester, Narva Linnaorkester, Pärnus Linnaorkestris väga väike töökohtade arv, Estonia ja Vanemuise ooperikooridest on jäänud jäegi kammerkoorid, samade teatrite solistide arv on vähenenud 70-lt 24-le jne. Mille pealt on võetud see number, 4000? / Kesklinna planeeritakse uus kool, enne oli TMKK sisuliselt Nõmme piirkonna kool, aga täna tuleb see kesklinna. Ja planeeritakse vaid üks klassitäis muusikaõpilasi, kuigi konkurents avaneb kogu Tallinnale, 24 kohta on väga vähe. Kui on muusikavaldkonnas töökohtade arv 4000, siis selleks et seda töökohtade arvu täita, on vaja palju arvukam aluspind rajada, vähemalt kolmekordne. Sest sealt tulevad inimesed kultuuriministri haldusalasse.
Lukas: tõenäoliselt võeti kooli formaat ja kanti üle, ja pole asukohta arvestatud. Atraktiivsus tõuseb ilmselt ikka siiski mitmel põhjusel. TMKK pole ju kunagi olnud pelgalt piirkonna kool, eriti vanemas astmes. Õppemahtusid ei tea. Ehitus on juba planeeritud nii, et uut klassikomplekti nagunii ei saa juurde.
Egge Kulbok-Lattik: Kas Lõuna-Eesti on siis täiesti väljas sellisest haridusvõimalusest? Võimalused võiksid olla tagatud üle Eesti. Vanemas astmes on TMKK olnud ikka üle Eestiline. Nüüd ta peaks olema seda enam üle Eestiline, mitte ainult Tallinnakeskne. On vaja kõrgel tasemel kooli, kes valmistab ette akadeemiale tudengeid. Oluline ka kvaliteedi säilitamine! Muusikatöörühm uurib edasi, mis koolide ühendamisel kvaliteedist saab jms. Soovime korraldada veebruaris 2021 esimese ümarlaua kolme kooli teemal.
13.00-13.20 Huvihariduse teema jätkuks: tantsuhuvihariduse olukorrast (Egge Kulbok-Lattik ja Jane Miller-Pärnamäe)
Kulbok-Lattik: Huvihariduse töörühm on rõõmus, et HTMi juhtimises on toimunud muudatused ja seal hakatakse välja töötama huvihariduse tervikvaadet. Loodame, et saame olla kaasatud edaspidistes aruteludes, et asi läheks nii, nagu huviharidust pakkuvad organisatsioonid vajavad. Meil oli ka tervikvaate üle esimene ümarlaud, kus osalesid huvihariduse ja täiskasvanuhariduse katusorganisatsioonide, samuti kõrgkoolide esindajad ja kaardistasime huvihariduse mõjusid inimestele elukaare vältel (1), mõju ühiskonnale (2) ning seotud organisatsioone (3), et saaks aru kes on seotud osapooled. Ilmnes ka, et lisaks haridus- ja kultuuriministeeriumile on seotud sotsiaal-, justiits-, ja siseministeerium, lisaks paljud rakendusasutused, ka kõrgkoolid. Ehk et – väga paljud institutsioonid peaksid olema ühe laua taga.
Huvihariduse kaardistuste ja mõjuanalüüside osas on vaja teha uurimistööd, need on siiani Eestis puudunud, seda peaks kindlasti silmas pidama kultuurivaldkonna uuringuid kavandades. Huviharidus uurimustes saab ehk ka hoomatavaks – missugustest kuludest jutt käib, need saab siis välja arvutada. Lõppkokkuvõttes, kui siduda kulud eri asutuste ja struktuuridega, nagu see tegelikkuses on, siis ehk ei lähegi miski kallimaks, vaid kujundame tervikvaate, saame aru, et lõppkokkuvõttes investeerime oma inimeste konkurentsivõimesse, mis on kindlasti ühiskonnale kasulikum – kui maksta tagajärgede eest, mis kaasnevad, kui inimesed on hädas vaimse ja füüsilise tervisega, kohanemisega uutes oludes ja toimetulekuga.
Miller-Pärnamäe: tantsuvaldkonnas on töökohti vähe, peamiselt põhineb see kolmanda sektori algatusel. Toetusi vahel saadakse, vahel mitte, stabiilsus ja järelkasv on väga suur murekoht. On tänuväärne, et kultuuriministeerium on võtnud lahendada sotsiaalsete garantiide teemat. Sporditoetused alates aastast 2004 on andnud ülihäid tulemusi, see töötab ja on väga tõhus meede. Tantsuõpetus olemuselt tähendab kõigi toomist liikumise juurde, muusika, jne. Tänasel päeval aga eristame ühe valdkonna raames õpetajad žanrite järgi (tantsupeoga seotud õpetajad ja teised), nii lööme kiilu sellesse valdkonda. Tantsu õpetamine on üks tervik. Koolitus ei põhine ühel konkreetsel žanril. Kas võiksime tantsuspetsialisti probleemiga edasi liikuda? Meie jaoks on see väga suur murekoht täna.
Lukas: tantsuspetsialisti ameti kvalifikatsiooniga seotu on laiem kui kult mini valdkond. Jah, tõepoolest laulu- ja tantsupeo traditsiooniga seotult – aga ehk annab veel laiendada?
Miller-Pärnamäe: tegime konkreetse ettepaneku – kasvõi alustuseks kaasata toetussüsteemi 7 ja 8 tasemed, mitte et 5 saaks juba riiklikult toetatud, aga et mõni 8 ei oleks toetatud. Täna on kõrgema kutsetaseme saanud 12 inimest, see tähendaks ca 29 000€ suurust lisaraha sinna meetmesse. Ja prognoos järgnevateks aastaks on tehtud ja saadetud ministeeriumile, ja see ei tekitaks nii suurt probleemi, aga hoiaks ära terviksüsteemi lõhkumise. Probleem – teha ühe spetsialisti keskselt, et me ei peaks pärast mingeid asju ümber muutma. Vaid et kogu valdkonnaga saaks seda muutust teha. Vaadata pikemat perspektiivi natuke.
Lukas: Arutame. Balletipedagoogide – ei tea, palju neid on vaja, aga vajadust püütakse katta balletikooli kaudu, erakoolide kaudu, ja seal töötavad pedagoogid saavad palka.
Miller-Pärnamäe: aga kutsesüsteem kehtib ikka. See ongi tulevikuperspektiiv, et saab luua ühtse mudeli.
13.20-13.30 Lisanduvad täiendused ja ettepanekud käsitletud teemade kohta
Peaks olema ühele muusiku kohale konkurents kooli poolt sisse kirjutatud, st et me koolitaksime rohkem inimesi kui on ühiskondlik tellimus, et säiliks konkurents ja tase ei kannataks. Samas mõistame, et ei taheta ületootmist.
Lukas: Reservuaar on meie rahvas, see on pikk tee, algab laste muusikakoolist ja kas see täidab kogu Eestit, hetkel on kandev, aga peame vaatama, et oleks kandev. Riigi tellimus ei ole nendes valdkondades proportsionaalselt nii palju vähenenud, ehk siis võimalused peaksid olema
Kulbok-Lattik: Me peame mõtlema ka sellele, et mida see meile ütleb: kui eelmisel aastal ei saanud ükski meie balletikooli lõpetajatest sisse rahvusooperisse. Kas ja kuidas see on seotud meie huviharidusega.
Teema autoriõiguste seadega seoses:
Urmas Ambur: eelnõu, et muuta tühja kasseti süsteemi, on pälvinud kõigi erakondade toetuse. Valitsus ei sätesta liiga väikseid tasusid. Vahemik on sätestatud. Teine lugemine lõppes 9.12, ja 16.12 on kolmas lugemine. Tundub, et võetakse vastu kolmandal lugemisel ja jõustub 1.04.2021. See lubadus saab vist täidetud. Uus seadus laieneb uutele aastatele. Tulem on kasu kogu kultuuri valdkonnale. Eraldi tänu Lukasele.
Lukas tänab hea sõna eest. Kohtuotsus näitab et autoritel on õigus saada tasu. Ka see 3-5 milj on mingi raha, mida saab laiali jagada See aastatepikkust ebaõiglust ei kompenseeri, aga samas ta siiski võtab teema laualt maha. Olen tänulik ka kõigile teistele partneritele! Oli küll vastutava fraktsiooni ettepanek, aga taustal oli väga kõva töö ekspertidega ja loojate endaga. Aitäh!
Lill: Annetekoda ei mahu kulka alla. Kuidas saavutada see, et riigi jaoks regionaalselt tähtsad üritused saaksid ise otse oma üritusi kaitsta?
Park: Kui teeme lõppkontserti, aga meil ei ole raha, et valgust ja heli tellida jms, siis palun, kas saaksime sellele üritusele kuidagi raha juurde, just lõppkontserdile. Et oleks suurejooneline ja kaunis lõppkontsert!
Lukas: Tegemist on olulise algatusega. On jah, selline kord, et valdkondade vahelised üritused liiguvad sihtkapitalide kaudu, aga vaatan, et kui keegi omaks ei võta, siis vaatan võimalikku kultuurkapitali nõukogu otsust. Küsin. Vaatame juriidiliselt.
Küsimus Tuuli Stewartilt, koja liikmelt: Rahvusraamatukogus kõlab fuajees Ameerika jõululaulud?
Lukas: eks meil on eestlastena üldine alaväärsuskompleks, loomulikult võiks eesti laule rohkem olla, oma keelt ja kultuuri võiksime rohkem kasutada. Kui keelt ei kasutata, siis sureb keel ära. Aga küll me koos suudame selle asjaga hakkama saada!
Vaus-Tamm: täname ministrit muusikaelu lahtihoidmise eest. TÄNAME.