Eesti Kultuuri Koja aastakonverents Vastutus, 30.- 31. 11. 2015
Töörühm: Kultuur ja haridus
Töörühma juhid: Egge Kulbok-Lattik, Tiiu Kuurme ja Katrin Nielsen
Koht: TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, Vilma maja, Turu 7
Aeg: 17.05-18.35 (1,5 h)
Egge Kulbok-Lattiku teemapüstitus (10-15 minutit):
Kuidas on seotud kultuur ja haridus? Mis on kultuurharidus? Miks ei saa kultuur hariduseta?
Teemat avades, lähtusin Euroopa valgustuse või Bildungi ideaalist, ehk inimolendi enesetäiustamise ja ülenemise püüdest, millest lähtub igasuguse hariduse algne impulss: nii formaalharidus – kui ka huviharidus, mida ei õpita praktilistel kaalutlustel. Tõeluses ei peakski neid eristatama, sedalaadi jaotus on kunstlik ja institutsionaalse arengu tulemus (sellega on lahku viidud tervik ja inimest kohustatakse orienteerumiseks oma ühiskonnas ja mille ta ise valiks oma huvide-vajaduste päraselt, aga inimene ei ela mitte leivast).
Oma lühikeses ettekandes vaatlesin ülevaatlikult Eesti ajaloolist kogemust – kuidas kultuuripoliitika on suunanud vabaharidusega, kultuurharidusega, huviharidusega tegelemist ja selle õpetamist erinevates poliitilistes süsteemides. Arutluse käigus ilmnes, kuidas formaalhariduse ja huvihariduse institutsionaalne lahknevus on Eestis kujunenud ja kuidas see on vormunud mujal Euroopas.
Tiiu Kuurme ettekanne (10-15 minutit):
Kuidas ja miks kujuneb poolharitlane? Poolharidusest harimatuse teooria ning praktikani. Uusliberalistliku ideoloogia kriitikast.
Tiiu andis lühikese sissevaate uusliberalistliku hariduspoliitika kriitikasse
eriti kõrgharidust silmas pidades. Theodor Adorno sõnastatud poolharidusest on uusliberalistliku majandusmudeli survel edenetud sisutühjade vormideni ning unustuseni sisu- ja tähenduse osas. Milline võiks olla toimunu mõju? http://arvamus.postimees.ee/3371443/tiiu-kuurme-essee-vaimukultuur-ja-mahulised-mootsuurused
Katrin Nielsen oma ettekandega andis ülevaate kuidas praktilises kunstiõppes eelkirjeldatud mehhanismid väljendunud on.
Katrin Nielseni ülevaade (10-15. minutit): Kuidas on seotud kultuur, haridus ja loovus? Kas kultuuriharidus ongi loovusharidus?
Kultuuri, loe kunstide kaudu on alati õpetatud ja õpetatakse siiamaani. Küll aga on tänapäeval esile kerkinud hoopiski õppimise kontseptsioon ja mõõtmatult avardunud arusaamine kultuurist, mis on nihutanud piirid paigast ja ähmastanud ühisosa. Loovmajanduslik mõtlemine on tunginud kaunite kunstide alale, mis pole sugugi enam kaunid, vaid ärritavad, sekkuvad ja piirenihutavad – kriitilisele mõtlemisele ärgitavad. Kas haridus distantseerub kunstidest ja loob omaette loovhariduse turvalise ala? Kas õpetajaskond on valmis õppima selliste pealkirjade all nagu “Kevad ja kaka” (lasteaiakasvandike absoluutne lemmikraamat Nõo lasteaia näitel) või No teatri “Kõnts”? Kus on hariduse ja kunstide ühisosa?
Kokkuvõte toimunud arutelust:
Töörühma registreerus 23 inimest, kohale tuli veidi vähem. Oli huvitav ja ühiselt leiti, et selle töörühma arutelu oli avanguks laiemale arutelule, mida on vaja. Leiti, et tuleb kultuurhariduse teemaga tõsiselt tegelema hakata, sest sellest oleneb nii kultuuriosalus, kõrgkunstide jätkusuutlik arengu kui ka tervikuna Eesti ühiskonna loomingulisus ja innovatiivsus.
Egge Kulbok-Lattik
+ 372 58 18 0723