Eesti Kultuuri Koja, Haridusfoorumi ja Teaduste Akadeemia ühisprojekti, Eesti Kultuuri ja Hariduse Kongressi 23.-25. 11.2018, raames toimunud kahe ümarlaua ettepanekud huvihariduse teemal:
I Huvihariduse töörühma kokkuvõte, Viljandi seminar 24.09.2018
Osalesid: Anneliis Terep ja Piret Anier (Jätkusuutliku arengu hariduse erakool, JAH-haridus), Peep Tobreluts, Tonio Tamra (Viljandi Muusikakooli direktor), Meeri Krass (Villevere hariduseksperimendis osalenud noor), Piret Mädamürk (Viljandi Huvikooli direktor), Anneli Kundla (Suure-Jaani muusikafestivali ja kultuurimaja direktor), Lembit Orgse (EMTA professor)
Põhisõnumid
- Tähtis on, et üldhariduses säiliks senises mahus Eestis traditsiooniliselt kunstide ja spordihariduse osakaal:
– aitab leida teed huviharidusse;
– aitab avastada andeid;
– aitab üldhariduses tasakaalustada erinevate ajupoolkerade pingutusi tavaõppes (loomingulist kujutlusvõimet stimuleeriv käeline tegevus versus ratsionaalne ja faktitihe õppimine, ning sportlik tegevus versus istumine).
- Huviharidust tuleb käsitleda haridussüsteemi osana, mis loob ja panustab ühiskonna andekuse ressurssi. Huvihariduse käsitlemine haridussüsteemi osana eeldab:
– huvihariduse sügavamat mõtestamist ja süsteemi korrastamist;
– eri tasemega juhendajate ja õpetajate õppe, kutse- ja palgasüsteemi korrastamist;
– riiklikku tervikvaadet ja sidusrühmadega koostööd;
– teaduspõhist lähenemist ning kompetentsi koondamist sellise vaate kujundamisel ja haldamisel;
– eeldab kokkuleppeid KOVidega.
Ettepanekud huvihariduse süsteemi korrastamiseks:
- Tuleb eristada üldharidusest väljajäävas ja noori puudutavas huvihariduse valdkonnas kolm tasandit, reastades need järgnevalt tegevuse intensiivsuse ja nö “süvitsimineku” järjekorras: huvitegevus, huviharidus ja eelkutseõpe, mis omakorda jaguneb valdkonniti: kaunid kunstid, loodusteadused/tehnika ja sport.
- Tuleb korrastada kaunite kunstide huvihariduse valdkond, mille probleemid on osalt kindlasti seotud administratiivse killustatusega, (kui spordil ja loodusteaduste/tehnika ja spordi huvihariduse valdkonnas, on olemas juhtivad ja suunavad institutsioonid – vastavalt Olümpiakomitee või ETAGi teadushuvihariduse populariseerimise osakond.
- Kaunite kunstide huviharidus on killustunud halduslikult:
(1) nende õppesisu panustab ja kuulub kultuuri (ministeeriumi) valdkonda;
(2) administratiivselt alluvad nad omavalitsustele (eriti kui räägime muusika- ja kaunite kunstide koolide süsteemist) ja
(3) meetmeid rakendab ja poliitikaid kujundab HTM noorsootöö osakond.
- Huvihariduse valdkonna jätkusuutliku ja eduka toimimise tagamiseks on otstarbekas omada selgemat juhtimisstruktuuri (või alluvussuhet). Muusika ja kaunite kunstide valdkond vajaksid ka sellega võrreldavat nö “kehandit”, mille osapooled oleksid kindlasti: Eesti Muusikakoolide Liit (mis ühendab ligi 100 selles valdkonnas tegutsevat kooli ja koolitusasutust 13000 õpilasega. Esimees on Kadri Leivategija), Eesti Muusika ja Teatriakadeemia (kui põhiline õpetajate koolitaja sellele valdkonnale).
Valdkonnas lahendust vajavate probleemidena toodi esile:
– kvaliteetse õpetuse/juhendamise kättesaadavuse tagamine üle kogu riigi (selleks on vaja panna piir õpetajate kaadri vähenemisele, vananemisele ja koondumisele ainult suurtesse keskustesse)
– kõrgharidusega selle valdkonna õpetaja staatuse (kutse) ja palgatingimuste sidumine ja ühtlustamine kogu riigi õpetajatega (lahendus ei ole ainult KOV kätes, vajalik on riigi tugi, et korrastada alluvusstruktuur
– reformida selle haridusvaldkonna staatus (kui üldhariduse süvendatud ja laiendatud käepikendus, kui talendituvastussüsteem).
Töörühma juhtis ja mõtted koondas: Egge Kulbok-Lattik
II Huvihariduse töötoa ettepanekute kokkuvõte kongressil 24.11.2018 Viljandis
Osalesid: Piret Mädamürk (Viljandi huvikooli direktor), Urvi Haasma (Viimsi Muusikakooli direktor), Maie Koldits (Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli klaveriõpetaja, klaveriansambliselts Allegro, Maiu Linnamägi (Märjamaa Muusikakooli direktor ja Märjamaa kultuurimaja huviringi juhendaja), Piret Viirpalu (Tartu Lastekunstikooli direktor) , Katrin Potter (andragoog, Lobi eramuuseumi juht Lääne-Virumaal)), Rein Einasto (emeriitprofessor), Ülle Raud (ühiskonnateaduste magister), Egge Kulbok-Lattik (PhD, kultuuripoliitika uurija, töörühma juht)
Põhisõnumid:
- Huvitegevus ja huviharidus on oluline osa üldharidusest ja elukestvast õppest, mida tuleks näha tervikuna (formaalne + mitteformaalne).
- Huvihariduses osalemine aitab kaasa tulevikuühiskonnas toimetulekuks vajalike üldoskuste (kognitiivsed) nagu loovus, suhtlemisoskus, empaatia, andekuse avastamine ja realiseerimine omandamisele isiksuse tasandil.
- Samuti, soodustab huvihariduse kättesaadavus ühiskonnas oluliste väärtuste ja sidususe, integratsiooni edenemist, tugevdab kogukondlikku identiteeti ning panustab julgeoleku edenemisse.
- Huvihariduse kättesaadavuse aitab ennetada ja toime tulla vaimse tervise probleemidega, sh koolides erivajadustega õpilastel kunstiteraapiad ja eneseväljendus oskused;
- Riik peab suutma määratleda ja eesmärke seadma, milliste huvide kujunemist toetada ja kuidas tellimuse täitmist tagada;
- Õppekavapõhise huvihariduse süsteemi võimekust täita riigi tellimust tuleb hinnata sisulistest kriteeriumitest lähtuvalt.
Ettepanekud:
- Kaardistada olemasolevates dokumentides ja seadustes huvihariduse terminoloogia, määratleda huvihariduse ja huvitegevuse mõisted
- Kaardistada väli – kaunite kunstide ja teiste huvikoolide võrk, huvitegevuse pakkujad, õpetajate kvalifikatsioon, õppekavad ja õpiväljundid;
- Andmebaaside ühildamine on oluline;
- Erakoolid ja huvikoolide teema läbitöötada, aga riigi seisukohast professionaalse kultuuri säilimiseks on vaja toetada neid koole, kes valmistavad ette professionaale. Kaunite kunstide seadus.
- Erinevate õppekavade võimaldamine. Kunstikoolis võib olla ka kunstiring ja muusikakoolis eratundide võimalus neile, kes seda soovivad ilma et neil oleks ambitsiooni saada professionaaliks.
Töörühma juhtis ja mõtted koondas Koja Huvihariduse töörühma juht:
Egge Kulbok-Lattik