06.08.2020 Eestseisuse koosoleku protokoll

6.08.2020 kell 15.30-17.30 Eestseisuse koosolek Rahvusraamatukogu punases tööruumis

Kohal: Pille Lill, Egge Kulbok-Lattik, Heili Vaus-Tamm, Daisy Järva, Leonardo Meigas, Leonhard Koort, Kadri Alesmaa-Visnap, Tiiu Kuurme,  Anne Soop-Tohver, Peeter Paemurru, Julia Reinman

Zoomis: Tiit Urva, Ülle Juht, Aarne Toomsalu

Puudu: Tiina Park, Marike Laht, Jako Kull, Jaak Visnap, Riina Buldas, Meelis Voolmaa, Rain Annast, Kaarel Haav, Helle Tiikmaa

Protokollis: Farištamo Eller

PÄEVAKORD

15.30-15.45 Konverentsiga seonduv

15.45-16.00 Heili tutvustab oma plaane

Kaardistame otsingusõnad internetikeskkonnas (millega tahame suhestuda), tel nr lisamine

16.00-16.10 Arutelu

16.10-16.30 Kultuuriministriga uue kohtumise teemad

16.30-16.40 Lõõgastuspaus

16.40-16.50 Koosoleku päeva arutamine. Kas kõigile sobiks esmaspäevad 10, 17, 24, 31. aug 15.30-17.30? Need päevad võimalikud RRs ja eelbroneeritud. Kõik neljapäevad (nagu tänane, 6. aug) pole vabad.  Pille räägib uuest kontorivõimalusest.

16.50-16.55 Annete koda veebruari lükata.

16.55-17.15 Suve jooksul esile kerkinud küsimused, mis vajavad ühist arutelu ehk vaba mikrofon.

17.15-17.30 Kuidas minna edasi huvihariduse pöördumise teemaga.

Jäävad vaid need, kes teemaga seotud või soovivad liituda ja panustada

LISATEEMAD:
a) Loomemaja – tuleb käivitada töögrupp. Meil on erinevad liidud, on koda. Tuleb eesmärgid püstitada, miks mitte Tallinna kultuuriinimestega esineda selle Loomemaja ideega?
b) Kultuuriministeeriumi lehel on põhjalikult loomemajandus lahti kirjutatud, aga ei ole kultuuriturismi sisse kirjutatud. Sellega oluline tegeleda! Näide: eesti märk – kuna ei räägitud läbi professionaalide ja loomeinimestega, läks see kivirahn sahtlisse. Kust läheb piir, kas on kultuur või on majandus? Märki tuleks mõtestada läbi kultuuri. c) Peaksime koostööd rohkem UNESCOga tegema, kui Doris Kareva oli esinaine Eestis, siis kaardistati kõik kultuuriobjektid ära Eestis, aga pärast seda pole mingeid sidemeid olnud. UNESCO käib kult mini alla, miks mitte teha kultuurikojaga ka koostööd. ETTEPANEKUD: 1. kult mini kirjutada kultuuriturism sisse 2. saada kokku EAS_i turismipealikuga, et teha koostööd eesti märgi suunas, et saada miski, mis ei oleks sahtlis.

Taustanfoks: Helina Vilja on inimene, kes kutsub kokku töögrupi ja hoolitseb selle eest, milline kuvand Eestist maailmas on: Hetkel on kujundused kokku lepitud, ei ole ühtset märki, aga on taustad, kontekstid, fondid, mida disainerite grupid teavad ja mis on kõik tasuta kasutatavad.

KONVERENTS 

  1. oktoober on konverentsi uus kuupäev!

MIS TEHTUD

Esinejad kutsutud

Hiltonis ruum reserveeritud

Osa pileteid müüdud

MIS TEHA

Meedia ja turundus (saada 240 inimest publikusse)

Vaatame meediaplaani

Kuidas toimub artiklite küsimine esinejatelt (kes küsib kellelt, edastame Neeme Korvile)

Esinejatest enamus olemas (Jüri Reinvere saadab salvestuse)

Eelarve analüüsida – toetuste kasutamine

Kutsuda toetajad  (ca 10)

Nüüd tuleb uusi artikleid kirjutada! Kontseptuaalselt – kas koroona on muutnud meie põhilist fookust? Tuleb reageerida maailmas toimunud muutustele. Aega on 9 nädalat. Kolmandal nädalal alustame (meeda)tegevustega.

Mis on vaja lisada kultuur kui kapitali vaatesse? – Hetkel nähakse kapitali liialt kitsalt justkui oleks kapital pelgalt majanduslik. Ehk on hoopis 10 000 aastat ajalugu siinkandis põhikapital – oleme ju siin väga kaua elanud, meil on tunnetus selle paigaga, metsa teema on siin väga oluline.

Arutelu: Kas on nii, et kui varem mõeldi laivis asjadele, siis nüüd teistpidi, eelkõige üle interneti ja kui võimalik, siis laivis? Või on suured asendunud väiksemate privaatsust tagavatega, kus ei ole külastajate hulk enam nii oluline, vaid ongi väike kitsas fookus, nö „5000 asemel 50“? Kas on nii, et fookus liigub nii, et kuna meil ei ole endast väljapoole palju teada anda (nagu välisturismi asemel on hetkel olulisem siseturism), on oluline praegusel ajal pakkuda oma kogukonnale kultuuri? Kas on nii, et kohabrändindus ei ole enam nii fookuses, vaid tehakse kohalikule elanikkonnale kultuuri, sest kultuuri mõte on see, et inimestele on seda vaja, kohalikule inimesele on vaja kultuuri! Et kohalik inimene püsiks elus. Või on see ainult praegu nii ja et tugevamad organisatsioonid tegelevad sellega, kuidas saada välja, sest Eestis on tööhõive nullilähedane?

Kultuur kui kapital

Filosoofiline arutelu: Kus asetseb kultuur meie sees? Lähtepunktiks võiks olla, et koosneme kehast, hingest ja vaimust. Vaim – kõik, mis toimub meie peas. Hing – elusolemine, hinges olemine. Peame end vaatama tervikuna. Lõpuks jõuame selleni, et kapital ongi kultuurist algselt tulenev, ja kultuur on tulnud loodusest. Seeme on olnud eesti põllumehe igavene kapital. Aga laienenud on see väga kaugele ja väga keeruliseks.

  1. teema – majandus ja kultuur – Raudsepp, Reinvere, Killu – kultuurkapital… siin peaks arutada, mis on põhialus (kas ehk loovus?).

Arutelu teemal: kuidas samasse kontseptsiooni luua lisaväärtus ja kuidas uue teemad olemasolevatesse sisse tuua? Vastus: See tuleb läbi inimeste, sest keegi ei võta ju märtsikuu kõnet, vaid on teema lasknud läbi enda.

ETTEPANEK: Vabakutseliste teema võiks konverentsil sees olla.

Poliitikute paneelis peab olema kõva moderaator ja kindel teema! Et ei oleks oma „platvormi“ rääkimine.

Rangelt soovitusllik: Palun tutvuda kodulehel olevaga ja aidake luua uut teksti.

Esinejatele läheb nüüd meie väike nurgakontseptsioon.

Toetajad – loeme kokku! Osa on olemas. Tuleb uurida. Lisada Tallinna Kultuuriamet.

HEILI PLAANID EKK ARENDUSES

STRATEEGILINE EESMÄRK: 1. Eesti Kultuurikojast saab arvamusliider Eesti kultuuri puudutavas.

  1. Kojast on reaalselt mõõdetavat kasu liikmeks olevatele artistidele.

TEGEVUSED:

Suur osa artiste astub koja liikmeks

Selleks kaks põhjust:

  1. Pille algatatud Loojate maa ehk veebiturg
  2. Koda reaalselt hoolitseb artistide eest –  pakub psühholoogilist, juriidilist, meditsiinilist, autoriõiguse konsultatsioone, läbirääkimiste, reklaami koolitusi. Kojal oma spetsialistid, kelle poole saab koja liige pöörduda soodushinnaga.

Kojal on süstemaatiline rahastus kultuuriministeeriumi poolt

Koostöö loomeliitudega

SISEMISE TÖÖKORRALDUSE kaks aspekti

Tööprotsesside kirjeldus (mis saavutatud, mis vajaka jäänud, struktuur, mis plaanis saavutada/mõõdikud)

Mõtteriiul drive´s, kuhu kõigil võimalik oma mõtteid ja ideid jooksvalt kirja panna.

VAHENDID NÄHTAVUSE SAAVUTAMISEKS:

Slogan – Kultuur on elustiil

Liikumine üle Eesti (koostöös kultuurikeskustega loengud, kontserdid, perepäevad)

Sots.meedias ja Google’is kindlate otsingusõnade kasutamine (kirjutame igaüks 4-5 sõna), lisame nime ja tel nr.

Kultuur on kõik, mitte ainult käpinguring ja kontsert! Eesmärk on vabariigis rohkem nähtavad olla, hetkel teatakse meist väljaspool Tallinnat väga vähe. Kultuurikeskuste kaudu võiksid olla kontserdid, perepäevad, loengud jne, et Kultuuri Koda jõuaks välja rahva sekka iga inimeseni.

TULEMUS:

Kojast on reaalne kasu (artist pole oma murega üksi ja ei pea otsima mööda linna spetsialiste, vaid need on koja kaudu lihtsasti kättesaadavad)

Koda on nähtav ja pildis, koja eestseisuse liikmed võtavad sõna meedias

Vaja ületada uudiste künnis.

Võiksime korraldada konkursi, kus maakonnad mõtlevad välja oma plaanid ja siis me alustame näiteks ühe maakonnaga, kes saab meie toetuse ja tähelepanu. Initsiatiiv võiks olla kindlasti kohalik.

ETTEPANEK: Kuid siiski ei tohiks olla kultuuridessantlust.

Kultuurikeskused on nagu verevõrgustik – augusti lõpul on rahvamajade töörühmaga kohtumine, Heilil võimalus seal oma ideid tutvustada!.

Kultuurikoja konverentsid toimusid alati Tallinnast väljas just sel põhjusel (Haapsalu, Rakvere, Tartu, Viljandi), et oleks väljaspool Eestit, alles nüüd on Tallinnas, kui räägime kultuurist kui kapitalist. Samas näiteks Rakveres oli tunne, et ei olnud üldse kohalikke. Regionaalset huvi on vaja tekitada, ja näidata kasu kohalikul tasandil, et tuldaks.

UUED KOOSOLEKU AJAD

Kas sobivad need, mis välja pakutud? (Kas kõigile sobiks esmaspäevad 10, 17, 24, 31. aug 15.30-17.30? Need päevad võimalikud RRs ja eelbroneeritud.)

UUS: Pillel on plaan luua kontor, et ei peaks olema keldris. Otsib sobilikku kontorit, kus saaks teha koosolekuid jms.

Kui palju on inimesi, kes käivad kellast kellani tööl? Äkki hoopis teistes kontorites saada kokku? Septembrist on jälle lahti RR-s kaheksani, aga neljapäeviti on RR tihti hõivatud. Heili saadab välja küsimuse.

ANNETEKODA lükata veebruari, et ei oleks liiga lähestikku konverentsiga. Tutvuda tuleb ka kodulehel kontseptsiooniga. Kultuurimajad on partnerid.

Meenutus: Koja algusaastal tegime projekti, kus loomeinimesed käisid koolides rääkimas. ETTEPANEK: Seda projekti võiks uuesti teha!

VAJADUS: Kohalike inimestega tuleb ühendust võtta, et vastastikune kasu ilmneks. Meil oleks vaja konkreetseid partnereid konkreetsetes maakondades.

Vahemärkus: „Suvel Vormsil majutusasutuse perenaine rääkis Vormsi kooli probleemidest, neil vaja tuge, abi kooliga seoses. Et inimesed laiali ei koliks. Ei ole infot siiski siiani jagatud“ – Igal pool on miskit ilmselt, kus inimesed vajavad abi ja tuge. Vaja eelkõnelusi, teha kohtumisi, ümarlaudu. See oleks regionaalne.

KUIDAS LUUA SDA VÕRGUSTIKKU? On olemas Rahvamajade võrgustik, see on kindlasti olemas ka kõigis maakondades eri nime all. See on koht, kuhu saaks miskitlisada juurde. Kindlasti ei tasu juurde tekitada midagi, sest inimesed on ühed ja samad. Kultuurikoda tuleks sinna juurde liita, siis saaks mitu asja kokku. Seltskond on olemas. Kontaktid on olemas kultuurimajade ühendusel.

EDASIARENDUS: Koos piirkonda minekuga võiksime viia ka näituse sinna, et meiega oleks midagi kaasas, teeme näituse avamise, ümarlaud ja õhtune annete koda. Samas ei tohiks minna „tundlaga valgustama“, vaid eeldama, et valgustatakse meid!

Arutelu: Kultuurikojas on koos kultuur ja haridus. Oleks hea, et kuuldavus oleks veel palju parem! Meie eesmärk ongi liita erinevad valdkonnad nagu haridus, kultuur ja nüüd ka majandus! Pärast konverentsi vaja viia kultuur uuele tasemele, et majandus saaks aru, mida tähendab kultuur majandusele.

ETTEPANEK: Sel teemal tuleb uut koosolek! Ja konverents annab võimaluse edasi minna selle teemaga.

Kodukas

Äkki peaks mõtlema omale oma märgi lisaks logole, mida rahvuslikus stiilis ja siis see võiks olla eesti märgi aluseks?

Lihtsuses on ilu. Usaldav keskkond – Kultuuri Koda.

Kuidas serveerida Kultuur Koda loomeliitudele? Tegelikult oleme loomeliitudel kasulik.

Mõtete maal võiks ka majanduskeskkonna asju olla.

Annetuskoht on ka vajalik, et need, kes tahavad annetada raha kultuuri jaoks, saaksid seda teha!

Artiklite saatmine – ikka tegevjuht@kultuurikoda.eu

Artiklite produtseerimine konverentsi eel on väga oluline.

KULTUURIMINISTRIGA UUE KOHTUMISE TEEMAD 

Kohtumiste teema: majandus (kuidas teha kultuuri ja majanduse vaheline koostöö ja sünergia?, kuidas tekitada arusaama, et majandus ja kultuur on üks, et kultuur ei ole nurgas ja majandus kogu aeg ees?);

Mõtted: 1. majandusega seoses: peab olema asjal eesmärk, mis eeldab, et on kindel raam, mis arvestab ressursside ja ajaga vms, ja siis on lootust, et meist saadakse aru. 2. peab olema konkreetne ja mõõdukutega. 3. ettepanekud: raamistaksime, millistes piirides tegutseme, majandus tähendab praktilist sillastamist arvestades etteantud ressursi raami, kõigis punktides võiks olla eesmärgistamise sõnastamine, et mida millega tahame, et saavutada pikaajalist nähtavust, vältida hetkelist tähelepanu saavutamist, et saavutada konkreetne mõju, et siis saaks teha ka järelmüüki ja eelmüüki. 4. Majandusinimesed ja kultuuriinimesed räägivad eri keeles, aga me võiks silla teha nende vahel, initsiatiiv võikski olla meie majandusinimestelt, kellel on huvi kultuuriga suhelda, sest kultuuriinimestel on alati huvi suhelda majandusinimestega. 5. Kultuuri kaudu tulevad uued mõtted, mida majanduses kasutatakse, aga halb, et see kapital, mis tekib, ei jõua kultuuri tagasi. Sest need on seoses. 6. Kuidas jätkusuutlikum majandus võiks olla? 7. Kuidas selgelt ja lihtsalt paradigma muutmine teha? 8. Mahekultuursuse mõte on terviklik nägemus – milline tulevikumajandus peaks välja nägema. Üleminek ei saa olla päevapealt. Koroona antud juhul annab suuna kätte, kuhu peaksime liikuma. Ühisnimetaja peab olla kvaliteet, mitte efektiivsus – terviklik kvaliteet. 9. Koroona kiirendab protsesse, juhib tähelepanu, et see aeg on käes. 10. Efektiivsusest ei pääse, asja sisu on tehniline lahendus.

ETTEPANEKUD: 1. Kõik sellised geniaalsed mõtted vaja kohe mõtteriiulisse panna!

  1. Ka loomeliitudega tahame edaspidi saada ministriga kohtumist.

Kultuurikoja ülesanne ongi aktualiseerida! Arutada. Lahti rääkida. Me peame ühtse keele looma, et üksteisest aru saada (näiteks majandus- ja kultuuriinimeste vahele).

  1. Tegevuskava 2020 – siia on kultuuri osa sisse lülitatud, aga see on sappa pandud. Samas on paigakultuur, looduskultuur jne, mis kõik on välja jäetud – seda teemat võiks kultuuriministriga arutada. Terminoloogia tuleb selgeks teha!

HUVIHARIDUS leiab käsitlemist uuel koosolekul