11.02.2021 koja ümarlaud Huvihariduse tervikvaade II

KULTUURIKOJA HUVIHARIDUSE ÜMARLAUD II, 11. veebruar 2021, kell 11.00-13.00 Koostas: Egge Kulbok-Lattik, EKK huvihariduse töörühma juht.

Koosoleku eesmärgiks oli kaardistada huvihariduse mõjud, haaratud osapooled ja
põhiprobleemid, ning arutada valdkonna ootusi, selleks, et sõnastada ettepanekud
poliitikakujundajatele.

Koosoleku valmistasid ette ja viisid läbi Egge Kulbok-Lattik ja Jane Miller-Pärnamägi.
I Kokkuvõte eelmisel ümarlaual koondatud huvihariduse MÕJU analüüs, praktikute ja
teoreetikute vaated. Jane Miller-Pärnamägi (Tantsuhariduse Liit)
 Kuidas huviharidus mõjutab inimest läbi kogu elukaare? (Jane, tabel)
 Kuidas huviharidus mõjutab ühiskonda (Jane, tabel)
 Millised institutsioonid on huviharidusega seotud? (Egge, tabel)

Analüüsi tulemusel ilmnes:
Huviharidusel on laia spektriga mõju inimesele läbi kogu elukaare – noorele, täiskasvanud
ja eakale ja erivajadustega, mis kokkuvõtlikult liigitus järgnevalt:
ISIKUOMADUSED, IDENTITEET, VÄÄRTUSED
OSKUSED (ÜLDOSKUSED JA ERIOSKUSED) ENESEVÄLJENDUS, KUTSUMUS,
ELUKUTSE, KARJÄÄR JA MAJANDUSLIK TOIMETULEK)
TERVIS, HEAOLU, MAJANDUSLIK TOIMETULEK

Huviharidusele on laia spektriga mõju ühiskonnale (läbi mõju inimesele):
HEAOLU, DEMOKRAATIA JA ÕDUS ÜHISKOND
Huviharidus loob kuuluvustunnet ja sidusust – ühendades ja integreerides huvikoolides eri
vanuserühmades inimesed, noored vanadega, erivajadustega lapsed tavalastega jne

Huviharidus loob osalust – mis on kogukondade ja ühiskonna toimetuleku ja jätkusuutliku toimimise aluseeldus.

Huviharidusel on oluline mõju tervisele läbi kogu elukaare – nii vaimsele kui füüsilisele
tervisele, aktiivne hoiak ja sotsiaalsed kontaktid mõjutavad inimese heaolu igas eas, eriti tähtsaks muutub see vanemaealiste ja erivajadustega inimeste puhul.

MAJANDUSLIK MÕJU
Huviharidus toimib annete arendamise ja innovatsioonivõimekuse aluseeldusena ning sel on oluline osa riiklikus talendipoliitikas.
Huviharidusel on mõju kuritegevuse ennetamisel ja erivajadustega inimeste puhul: oskusliku rakendamise puhul on võimalik sotsiaalkulude kokkuhoid ja majanduslikult kasulik (kui eakad on rõõmsad ja terved, siis ka panustavad majanduses osakoormuse või vabatahtlikkuse korras).

Institutsionaalne kaardistus: huviharidusega seotud osapoolte kaardistamisel ilmnes, et
huviharidusel on otsene seotus ja mõju mitme ministeeriumi valdkondadega. Lühidalt
kokkuvõttes: huvihariduse valdkonna poliitikakujundus peaks otseselt koostöö olema: noorte-, haridus-, kultuuri-, sotsiaal -, justiits- ja majandusvaldkondade poliitika ja korraldusega. (Materjali exeli tabeli versiooni jagame, kui analüüs on viimistletud)
2
II 2019. aasta uuringutulemuste tutvustus, mille viisid läbi 2019.aastal Anneli Saro (Tartu
Ülikool) ja Egge Kulbok-Lattik (ENO-Eesti), slaidid lisatud, Egge.
III Arutlused töörühmades: huvihariduse valdkonna ootused ja ettepanekud poliitika
kujundajatele
Mida me ootame riigilt?

I Töögrupp (Egge, Triin, Meeli, Andres, Mirje, Piia)
1. Süsteemset kõiki osapooli kaasavat arutelu (praktikud, ametnikud, teoreetikud), selleks,
et kujuneks ühine ettekujutus elukaarepõhisest huviharidusest:
 arutelu peaks toimuma teemade kaupa koostöös praktikute, ametnike, teoreetikutega –
mitmepoolne kaasatus annab hea tagasisidestuse kõigile osapooltele ja ühtse arusaama
valdkonna terminoloogiast, probleemidest ja vajadustest, nii kujuneb välja soodne pinnas
valdkonna arendamiseks ja targaks poliitikakujundamiseks;
 huvihariduse probleemidega tegelemiseks on vaja ministeeriumis kõneisikuid ja
arendajaid, kuna neid pole, siis ka vajalikke koolitusi: nt digiõppe metoodikad eri
valdkondades, distantsõppe tundide didaktika jms ei ole;
 Siiani on huvihariduse asjus infot jaganud noortevaldkonna nõunikud, kes
on noortevaldkonna eksperdid, mistõttu ka riiklikud arendused on Noortevaldkonna
kesksed.
 Ametnike puudusel on huvihariduse vedajad ja väljal tegutsejad kehvemas olukorras kui
noortevaldkonna tegijad – aruteludesse ja arendustesse kaasatus on vähesem, lisaks: suur
osa noorsootöö valdkonna probleemidest jääb huvihariduse õpetaja jaoks kõrvaliseks.
 Valdkonna arengu seisukohalt olulised koolitused puuduvad (praegu lähtuvad koolituse
Noorsootöö valdkonna arendustest ja kuna huvihariduse valdkonna arendustega otseselt
ametnikud ei tegele)

2. Selgeid mõisteid ja mõistesüsteemi (ka seoseid teiste valdkondadega nt noorsootöö,
täiskasvanuharidus ja kutseõpe) puuduvad:
 huviharidus kui haridus-liik, mis on elukestva õppe osa ja sellest määratlusest lähtuvad
terminid
 huvikool on haridusasutus
 huvikoolis töötab õpetaja

3. Seadusandlust ja regulatsioone (milliseid?) (jätkub järgmisel korral)
Mida me ootame riigilt? II töögrupp (Jane, Sille, Pille, Aarne, Kerli, Kätlin)

4. Korrastatud kvaliteedi – ja kutsesüsteemi
Kas on ühtne huviharidusespetsialisti kutse, mille all eraldi spetsialiseerumised (teatrihariduse spetsialist, kunstihariduse spetsialist …)?
Kas luua eri spetsiifikaga kutsesüsteemid (nagu on olemas treener, tantsuspetsialist vm.) Kas luua õpeta kutse alla eraldi spetsialiseerumised (nt. instrumendiõpetaja, …)?
 kujutava kunsti spetsialist
 teatrikunsti spetsialist
 teadushuvihariduse spetsialist
 tehnika-huvihariduse spetsialist
3
 muusikas kõrghariduse tasandil lõpetajad olemas. Kutsestandardi instrumendi õpetaja
kutse ettepanek riigile, kuid ei aktsepteeritud. (Sport on äri, sellepärast peab olema
treeneri kutse- HTMi poolne seisukoht)
 tantsuspetsialisti kutse olemas ja toimiv, aga HTMi poolt tunnustamist ei ole
 täiskasvanute koolitajate kutsesüsteem on olemas
 kõrgharidusega väljaõppega inimesed ei saa olla võrdsustatud noorsootöötajatega

5. Kutsesüsteemile vastav väljaõpe ja täiendkoolitussüsteem (karjäärinõustamine)
 pakuvad kõrgkoolid, erialaliidud, katusorganisatsioonid
 üldpädevusi puudutavaid täiendkoolitusi hakkab pakkuma HARNO
 täiskasvanute täiendkoolitus (koolitaja koolitust) valdavalt era turg, natuke kõrgkoolid
(peamiselt Tallinna Ülikool). Koolitusi peaks pakkuma sertifitseeritud/
kvaliteedihindamise edukalt läbinud asutused.

6. Huvihariduse õpetajate sotsiaalsete garantiid ja riiklikult toetatud palgasüsteem
 huvihariduse õpetaja palk võrdsustada formaalhariduse õpetajate palgaga
 laiendada sama noore õpetaja toetamise süsteemi, mis üldhariduses
 lähtuda kutsesüsteemist palgatasemete osas
 huvihariduse õpetaja palga süsteemis lähtuda nt. lasteaiaõpetaja palgasüsteemist, kus riik kompenseerib puuduoleva osa

7. Huvihariduse korralduse tugisüsteemid.
 infovahetussüsteemid (EHIS), HARNO, (infokanalid, mis vahendavad mitmesuunalist
läbimõeldud elukaarepõhist huvihariduse-alast infot)
 statistika, monitooring ja analüüs (programmid, sidus koostöö ülikoolidega)

8. Mida me ootame KOVidelt: (järgmisel korral)
 arendada huviharidust kogu elukaarepõhisest tervikvaatest lähtuvalt (lapsed, noored,
täiskasvanud ja eakad)
 koostöös kõigi teenusepakkujatega olenemata omandivormist

9. Mida me ootame huvihariduse pakkujatelt (järgmisel korral)

IV Määratleti edasised tegevussuunad:
– kaasata eksperdid vanemaealiste ja erivajadustega inimeste võrgustikest ja lisada nendepoolne fookus, samuti senine teadmus praktikatest ja probleemidest (märts, aprill);
– koostöös terminoloogide, ülikoolide ja ENO-Eesti teadlastega kokku kutsuda
terminoloogia ümarlaud ja uuringut ettevalmistav töörühm (märts, aprill, mai);
– läbi arutada ootused ja määratleda ettepanekud (aprill, mai)
– kogutud informatsioon läbitöötada ja ettevalmistada esitlusteks (veebruar, märts, aprill,
mais)
– ettevalmistada seotud osapooltega suur ümarlaud (aprill, mai, juuni)
4
Osalesid:
Egge Kulbok-Lattik, (PhD) Eesti Kultuuri Koda, ENO-Eesti; Jane Miller-Pärnamägi, Eesti
Tantsuhuvihariduse Liit; Ülle Juht, Valga Kultuuri-ja Huvialakeskus/ Eesti Kultuuri Koda; Pille Lill, Eesti Kultuuri Koda; Kätlin Virgo, Eesti Muusikakoolide Liit; Kerli Sirila, Eesti
Muusikakoolide Liit; Ena Drenkhan, Eesti Vabaharidusliit; Mirje Mändla, Eesti Muusikakoolide Liit; Sille Ardel, Eesti Tantsuhuvihariduse Liit (ETHL); Eesti Tantsukunsti ja Tantsuhariduse Liit (ETTL); Margit Mikk Eesti Kunstikoolide Liit; Taigur Tooming, Eesti Huvikoolide Liit; Andres Kask, Eesti Huvikoolide Liit; Tiiu Kuurme, Eesti Kultuuri Koda; Piia Saak, Eesti Kunstikoolide Liit; Aarne Toomsalu, Leiutajate Liit; Jako Kull, Kultuuri Koda; Meeli, Triin Roosalu (PhD), TLÜ.

Taust: 2020. aasta oktoobris algatas Haridus- ja Teadusministeerium huviharidusega seotud arenguprotsessi, eesmärgiga laiendada huvihariduse käsitlust, mis toetaks uues haridusstrateegias määratletud ideid õmblusteta haridusest ja talendipoliitikast. 2020. aasta juunis saatis Eesti Kultuuri Koda koos partneritega haridus- ja teadusministrile ning riigikogu kultuurikomisjoni liikmetele avaliku pöördumise, milles juhiti tähelepanu, et Eestis on huvihariduse rollid riiklikult eesmärgistamata ja talendipoliitika kujundamisel vähe kasutatud.

Kultuurikoja Huvihariduse ümarlaudade eesmärgiks on kaasa-aidata huvihariduse
tervikvaate ja toimiva huvihariduse tegevusvälja kujundamisele Eesti ühiskonnas.

Vaata töörühma tegemistest siit https://kultuurikoda.eu/huvihariduse-tooruhm/

Lisalugemist: https://www.err.ee/952722/egge-kulbok-lattik-huviharidusest-rahvastiku-vaates

Hariduse positsioon Eesti ühiskonnas ja hariduses. Egge Kulbok-Lattik, Anneli Saro