KULTUURI TEGU 2017 laureaadiks kuulutati Koja konverentsil:
Loomeinimeste avalik ühispöördumine “222 kiri”
“222 inimese ühispöördumine on murekiri – inimeste südames on mure, et enneolematu suurprojekt Rail Baltic, selle praegu kavandataval kujul, rikub jäädavalt Eesti põhilisimad väärtused,” kommenteeris auhinna vastu võtnud kirja idee algataja Toomas Kiho ja lisas, et “see on appikarje. Kas meie valitud valitsejad kuulevad, kui vaimuinimesed Eesti pärast muret üles näitavad? Kas meil on oma Eestiga veel lootust või pole, selles on küsimus? Ja see on traagiline küsimus”.
Viie Kultuuri Tegu 2017 nominendi hulka jõudsid lisaks Riigikogule esitatud ühispöördumisele järgmised kandidaadid:
- Setomaa kolmekordne ülemsootska Aarne Leima ja tema kultuuriprojekt „Setomaa külad“ (esitaja: Piret Torm-Kriis, Setomaa 14. ülemsootska);
- Elamustuur Laste Vabariik (esitaja: Eesti Kultuurikorraldajate Liit);
- Mahe-Eesti arenguidee ja riigi mahekäsitluse kontseptsioon: Eesti – arukas ja mahekultuurne riik (esitaja Leonhard Koort);
- Konrad Mägi elulooraamat (esitaja: Piret Mäeniit). Nominentide esitlemine toimus 3. novembril Rakvere Teatris pidulikul galal, Koja aastakonverentsi “Kultuur ja keskkond” raames. Eesti Kultuuri Koda annab Kultuuri Teo auhinda välja viiendat korda. Auhinnafondi on välja pannud Kultuuriministeerium.
Eesti Kultuuri Koda kinkis 2017. aasta konverentsi Eesti Vabariigi sajandaks aastapäevaks.
Sündmuse kajastus ning ülevaade on nähtav EV100 veebilehel: https://www.ev100.ee/et/konverents-kultuur-ja-keskkond
Eesti Kultuuri Koda jätkab kevadel algatatud TERE-liikumisega. Oleme arvamusel, et viisakuse ja vastatastikuse lugupidamisega saame Eestis omavahelist suhtlust tunduvalt paremaks muuta. Kutsume üles kõiki eestlasi märkama enda kõrval kaaslasi – alustagem sõbraliku TERETAMISEGA !24. augustil toimus Eesti Kultuuri Koja eestseisuse kohtumine Pärnu linnavalitsuse liikmetega. Arutati võimalikku Koja aastakonverentsi 2018 korraldamist Pärnus ja Pärnu Loomekodu ja Uue Kunsti Muuseumiga seonduvat. Koos jõuti otsusele pöörduda Riigi Kinnisvara AS-i poole seotult muuseumiga ja konverentsi ettepanek saadeti Pärnu linna arengukavasse.
24. augustil toimus Koja eestseisuse laiendatud koosolek erakorraliselt kell 19.00, Karksis, Õuna-Oti talu nisuaias.
Hea kultuuri- ja loodusesõber! Meie riigi 100. sünnipäeva eel kutsume sind mõttetalgule ÜLE ÕUE ÕUNAPUU,
neljapäeval, 24. augusti õhtul kell 7, Karksi, Õuna-Oti talu nisuaeda, mis on muuhulgas ettevalmistavaks aruteluks ka Kultuuri Koja aastakonverentsile “Kultuur ja keskkond”,mis toimub 3.-4. novembril Rakveres.
18. augustil toimus Eesti Rahva Muuseumis Eesti ja rahvusvähemuste katusorganisatsioonide suvine koostööpäevak. Kultuuriministeeriumi, Integratsiooni Sihtasutuse ning Eesti Folkloorinõukogu ühise korralduse tulemusel koondusid muuseumi katuse alla ligi 40 suuremat katuseorganisatsiooni, teiste seas ka Eesti Kultuuri Koda. Sel korral esindasid Koda eestseisuse liige Piret Mäeniit ning tegevjuht Sandra Vellevoog.
Põneva päevakava peamised tipphetked olid kahtlemata muuseumiekskursioonile järgnenud koostööpäevaku sissejuhatus, mille raames tervitas kõiki osalisi Eesti Vabariigi president proua Kersti Kaljulaid. 
President rõhutas eestluse tähtsust ning lisas, et identiteedi tähtsustamine ei saa iial olla liiga egoistlik. Naljatledes viitas ta enda Saaremaa päritolule ning liikus siis sujuvalt üle mõttele, et geneetika ei saa küll määrata kultuurilist ühtekuuluvust, ent seda kõrvale jätta oleks samuti väär. Kõlama jäi ka avatud rahvusluse mõte, mis eelarvamustest hoolimata muudab meie ühiskonda hoopiski tugevamaks, mitte ei lõhesta seda. Nõnda, nagu eestlane saab, võib ja peaks oma kodumaal oma rahvusluse üle uhkust tundma, võiks sama teha ka siin elav muulane – pärimiskultuur ei tohi olla miski, mida meie kultuuriruum kuidagi diskrimineerida võiks. Peale mitmeid kultuurilisi ettekandeid, toekat lõunat ning inspireerivate tutvuste loomist järgnesid päeva teise poole sõnavõtud, kus esinesid Sandra Suurkask, Oleg Pissarenko, Ago Laius, Artjom Suvorov ja Jaanus Rohumaa. Need olid sissejuhatavaks osaks kohe järgnevatele avatud aruteludele, millele eelnes sisukas grupitööde blokk. Tõstatatud said järgmised kolm küsimust:
- Kuidas tagada noorte järelkasv organisatsioonis( Oleg Pissarenko);
- Kuidas suurendada koostööd katuseorganisatsioonide vahel (Ago Laius);
- Milles seisneb katuseorganisatsiooni panus Eesti riigi arengusse (Artjom Suvorov) .
Peamised kõlama jäänud mõtted kõlasid nii: Oleg Pissarenko:
- Ilma noorteta ehk n.ö. juuretasandita ei toimu meie kultuurimaastikul mitte midagi. Kõige olulisem on väljundi pakkumine ning inspireeriva platvormi loomine;
- Organisatsioon, kes soovib enda tegemistesse noori kaasata peab end noore jaoks huvitavaks tegema ning parim praktiline teostus selleks oleks koostöö pakkumine tõeliste tegijatega.
Ago Laius:
- Katuseorganisatsioonide omavahelist koostööd ning produktiivsust suurendaks kindlasti sihipärane eesmärgistatus;
- Ühte punkti suunatud fookus tekitab ühisosa, misläbi formaalsusest saab praktika. Laius leiab, et eesmärgistatud ieid on küll palju, ent praktika seal taga jääb kesiseks.
Jaanus Rohumaa
- Riik on platvorm eneseteostuseks;
- Eesti 100 on meie kõigi ühine pidu – ei ole nii, et riik on korraldajana ühel pool ning rahavas peolekutsutuna teisel pool. Rõhuasetus olgu ühisusel;
- Sihtgrupp: lapsed ning noored (juuretasandi tähtsustamine);
- Katuseorganisatsioon on siduv element, kellel on abstraktsetes küsimustes vastav kompetents.
Päev lõppes vaba vestlusega ERMi kohvikus, kus esinesid pärimusmuusikud Anu Taul ning Tarmo Noormaa. Vaata ka koostööpäevaku pildigaleriid! https://photos.google.com/share/AF1QipNdZ74j36mpMKc3rErBxUGgZU5tzmgkX19A5iETeD7CvmZcMDMs720fp6qOno-cMw?key=WmxtRy1zczNJUlVObTI3MXZKU0RNaXVPNHlsOHR3 
Konverentsi “Kultuur ja keskkond” ettevalmistav ümarlaud 25. mail 2017 kell 16.00–18.30 Nordea Kontserdimaja Teatrikohvikus
Tihendatud protokoll lindistuse ja ülestähenduste põhjal. Vaata lähemalt ______________________________________________________________