Huvihariduse võrgustikud, ülikoolide esindajad, täiskasvanuhariduse praktikud ja ametnikud kaardistasid huvihariduse mõju inimesele, ühiskonnale ja valdkonnaga seotud institutsioone.
Novembri lõpus (27.11) toimunud rohke osavõtuga ajurünnakul analüüsiti neljas töörühmas huvihariduse mõju laste, noorte, täiskasvanute, eakate ja erivajadustega inimeste ja organisatsioonide osas. Ümarlauda juhtis kultuurikoja juhatuse liige Egge Kulbok-Lattik: “Oleme põnevil, sest Haridus- ja Teadusministeeriumis algatati arenguprotsess eesmärgiga laiendada huvihariduse käsitlust, mis toetab uues haridusstrateegias kõlanud ideid elukaarepõhisest huviharidusest ja talendipoliitikast.”
Korraldajad seavad eeskujuks Soome, Läti ja teiste Euroopa riikide kogemusi huvihariduse tervikvaate kujundamisel, kus on aastaid kestnud süsteemne koostöö uurijate, praktikute ja poliitikakujundajate vahel. “Tänu kolmepoolsele koostööle saadakse asjast ühtmoodi aru. Koondatud materjalid edastame Haridus- ja Teadusministeeriumile ja loodame jätkata ühistööd” ütleb Kulbok-Lattik. Ühistöös süveneb mõistmine, et huviharidusse investeerimisel on laialdane sotsiaalmajanduslik mõju inimeste heaolule ja tervisele. Elukaare-ülene huviharidus toimib talendipoliitika ning innovatsiooni eeldusena. Uuel aastal on ümarlauale oodata jätku ning kultuurile baasi loova teema kiiret arengut.
*European Network Cultural Education Observatories.
Lähem info:
Egge Kulbok-Lattik, Juhatuse Liige, Eesti Kultuuri Koda, 58 18 0723, egge.kulboklattik@gmail.com