27.11.2020 koja ümarlaud Huvihariduse tervikvaade I

Kutse Kultuuri Koja ümarlauale:

Huvihariduse tervikvaade I reedel 27.novembril kell 14.00-17.00  zoomis 

Head partnerid, ootame teid reedel, 27. novembril kell 14.00-17.00 Huvihariduse ümarlauale.  Kohtumise eesmärgiks on kaardistada huvihariduse rollid, olulised osapooled, selleks, et kaasa  aidata tervikvaate ja toimiva huvihariduse tegevusvälja kujundamisele Eesti ühiskonnas. 

Kavas: 

  1. Sissejuhatus;
  2. Muutused huvihariduse käsitlemisel Haridus – ja Teadusministeeriumis; 3. Kaardistus – huvihariduse rollid inimese elukaarel, seotud institutsioonid (töörühmades); 4. Tulemus

Taust: 2020. aasta juunis saatis Eesti Kultuuri Koda koos partneritega haridus- ja  teadusministrile ning riigikogu kultuurikomisjoni liikmetele avaliku pöördumise, milles juhiti  tähelepanu, et Eestis on huvihariduse rollid riiklikult eesmärgistamata ja talendipoliitika  kujundamisel vähe kasutatud. 

  1. aasta oktoobris algatas Haridus- ja Teadusministeerium huviharidusega seotud arenguprotsessi, eesmärgiga laiendada huvihariduse käsitlust, mis toetaks uues haridusstrateegias määratletud ideid õmblusteta haridusest ja talendipoliitikast. 

Ministeeriumis alustatakse huvihariduse tervikvaate kujundamisega 1.01.2021 kesk- ja  täiskasvanuhariduse eest vastutava asekantsler Robert Lippini vastutusalas. Huvihariduse  tervikvaate oluliseks osaks on ka laste-, noorte- ja andepoliitika, mis on omavahel seotud, kuid  mitte kattuvad mõisted ja millega tegeldakse jätkuvalt edasi Noortevaldkonnas, asekantsler  Kristi Vinter-Nemvaltsi vastutusalas. 

Huvihariduse ümarlaud 27.11.2020  

KOOSOLEKU PÄEVAKAVA: 

Kohtumise eesmärgiks on kaardistada huvihariduse rollid, olulised osapooled, selleks, et kaasa  aidata tervikvaate ja toimiva huvihariduse tegevusvälja kujundamisele Eesti ühiskonnas. 

AJAKAVA 

  1. Sissejuhatus (Egge Kulbok-Lattik 14.00-14.05)
  2. Muutused huvihariduse käsitlemisel, ümarlaua päevakord, tehnilised juhised (Egge Kulbok-Lattik, Farištamo Eller 14.05 – 14.15)
  3. Huvihariduse rollid ja mõju tantsuhariduse näitel (Jane Miller-Pärnamägi 14.15- 14.45) 4. Jagunemine töötubadesse ja arutelu töötubades 14.45 – 15.30
  4. Arutelu tulemuste esitlemine ja koosoleku lõpetamine (15.30 – 16.30) Osalejad jagunevad 4 töörühma:
  5. lapsed ja noored – arutelu juhib Jane Miller-Pärnamägi
  6. täiskasvanud – arutelu juhib Ena Drenkhan
  7. eakad ja erivajadustega inimesed – arutelu juhib Heili Vaus-Tamm
  8. huvihariduse tervikvaate institutsionaalne kaardistus – arutelu juhib Egge Kulbok-Lattik Töötubades toimuvate arutelude punktid:

∙ Huvihariduse roll ja mõju inimesele elukaarel (vastavalt töörühmale) 

∙ Huvihariduse mõju ühiskonnas (läbi inimese) 

∙ Institutsionaalne kaardistus – seotud osapooled 

Töörühma juht koondab mõtted drive`i, Farišta koondab kogu drive`i info  

Osalesid: Egge Kulbok-Lattik, EKK, ENO; Heili Vaus-Tamm EKK tegevjuht; Farištamo Eller, EKK;  Pille Lill, EKK; Jako Kull, EKK; Aarne Toomsalu, EKK; Riina Buldas, EKK; Jane Miller-Pärnamägi,  HUVE; Kätlin Virgo, Nõo muusikakool; Kerli Sirila, Koeru Muusikakool; Sille Ardel Tantsuhariduse Liit; Kristiina Oomer, Eesti Harrastusteatrite Liit; Andres Kask, Huvikoolide Liit; Evelyn Vällik, Huvikoolide Liit; Taigur Tooming, Eesti Huvikoolide Liit; Meeli Pärna, Waf  laulukool; Varje Lepp, Eesti Erahuvialakoolide Liit; Mirje Mändla, Muusikakoolide liit; Kristel  Kallau, Kunstikoolide liit; Heilo Altin, Teadushuvihariduse liit; Ena Drenkhan, Vabahariduse Liit;  Silver Pramann, HARNO; prof Lembit Orgse, EMTA; prof Margus Pärtlas, EMTA, prorektor; dots Triin Roosalu, TLÜ sotsioloog, prof Anneli Saro, TÜ, teatriteadlane, (registreerus, kuid ei  osalenud).

2 

TULEMUSED  

I töörühm LAPSED/ NOORED 

Arutelu punktid: 

  1. Kuidas mõjutab ja millist rolli täidab huviharidus LASTE JA NOORTE inimeste elus? 2. Millist mõju avaldab lastele ja noortele suunatud huviharidus ühiskonnas? 3. Missugused institutsiooni, ametid, siht- ja sidusrühmad on seotud laste ja noorte huviharidusega? 

Arutelu juhib: Jane Miller-Pärnamägi 

Osalejad: Kätlin Virgo, Sille Ardel, Andres Kask, Taigur Tooming, Kerli Sirila, Lembit Orgse, Margus Pärtlas, Meeli Pärna, Mirje Mändla, Riina Buldas 

Huvihariduse roll ja liigid 

Huvihariduse funktsioon on lapseeas ennetusega tegelev ja liigub eneseteostuse rolli suunas  ning inimese vananedes võib liikuda tagasi ennetusse. 

Huvihariduse liigid ja funktsioonid: 

VABAHUVIHARIDUS – huvide ja annete avastamine 

PÕHIHUVIHARIDUS – süsteemne huvide ja annete arendamine 

EELPROFESSIONAALNE HUVIHARIDUS – meisterlikkuse arendamine 

ÜLDINE, MIS KÕIKIDEL TASANDITEL 

  1. Huvihariduse mõju lapsele /noorele inimesele

– huvialade õpe 

– erioskuste õppimine 

– üldoskuste arendamine 

– isiksuse arendamine 

– oma sõpruskonna/ toetava kogukonna leidmine, sotsiaalsuse arendamine, eluaegne  sõpruskond ja meeskonna tunne 

– talentide avastamine ja arendamine 

– füüsilise, vaimse ja sotsiaalse tervise hoidmine ja selle tähtsuse teadvustamine (rohkem  tantsus, spordis) 

– elukutseõppeks ettevalmistus 

– ühel huvialal tegelemine annab aluse teise huvialaga tegelemiseks 

– tõstab elukvaliteeti, kui on mitmeid huvisid, sotsialiseerumise, eneseteostuse ning  väljaelamise võimalused 

– võimalus süvenemiseks, kontsentreerumiseks 

– mitmekülgsete oskuste, oma tugevuse arendamine 

– erinevate huvialade õppimine annab võimaluse vaimu värskendamiseks (eakamate  puhul)

3 

– eneseteostuse leidmine 

– valikuvõimaluste suurenemine tulevikus, täiskasvanueas 

– enese tundma õppimine, tugevuste edasi arendamine, annab enesekindlust – loob aluse ja suurema teadlikkuse elukestva õppe vajadusest 

– mõistlik ja sisukas ajakasutus, hoiab ära valed valikud (alkohol, suitsetamine jms.) – üksteisega arvestamise oskus 

– regulaarne tegevus arendab vastutustunnet ja kohusetunnet 

– ajutreening 

– kohanemisvõime arendamine, uutes keskkondades ja olukordades parem toimetulek – tunnustusvajaduse toetamine, eduelamuse pakkumine 

– kiirem laste areng 

– parem stressitaluvus 

  1. Huvihariduse mõju ühiskonnas (läbi inimese)

– tervislike eluviisidega elanikkond, tervemad ja pikema elueaga kodanikud – ühiskondliku sidususe toetamine: integratsioon, tolerantsem ja empaatilisem ühiskond – kultuuri väärtustav ja seda toetav elanikkond, teadlik kultuurihuviline publik – kvaliteedile orienteeritud väärtushinnangute kujunemine 

– aktiivse kodaniku kujundamine 

– loovam, innovaatilisem, värskeid ideid loovad inimesed 

– uudishimulikum, õpihimulisem elanikkond 

– avaram maailmavaade, intelligentsemad ja haritumad inimesed 

– ettevõtlikkus, mõju majandusele (milline mõju täpselt välja tuua) 

– tipp talendid, eesti saadikud maailmas 

– professionaalide järelkasv kultuuri-, teadus- ja muu valdkond 

  1. Lastele ja noortele suunatud huvihariduse valdkonna institutsionaalne kaardistus

– kõik eri formaalhariduse tasandite organisatsioonid: lasteaed, üldhariduskool, huvikool,  kutsekool, kõrgkool 

– kõik mitteformaalhariduse asutused ja organisatsioonid: noortekeskused, rahvamajad,  kultuurimajad, erinevad MTÜ-d, rahvakultuuri seltsid ja folkloori rühmad, koorid,  orkestrid, rahvatantsurühmad, harrastusteatrid, kooliteatrid, küla kogukonnad 

– huvikoolid (EHISes registreeritud), spordikoolid (spordiregistris registreeritud) – huvihariduse katusorganisatsioonid (Eesti Muusikakoolide Liit, Eesti Harrastusteatrite  Liit, Eesti Tantsu Huvihariduse Liit, Eesti Huvikoolide Liit, Eesti Kunstikoolide Liit, Eesti  Huvikoolide Liit, Eesti Erahuvialakoolide Liit, Eesti Teadushuvihariduse Liit) – ministeeriumid (täna peamiselt Haridus-ja Teadusministeerium, Kultuuriministeerium) – KOV-d

4 

II Töörühm: TÄISKASVANUD 

Arutelu punktid:  

  1. Kuidas ja millist rolli täidab huviharidus täiskasvanud inimese elus?
  2. Millist mõju avaldab täiskasvanute huviharidus ühiskonnas?
  3. Missugused institutsiooni, ametid, siht- ja sidusrühmad on seotud täiskasvanute huviharidusega?

Arutelu juhib: Ena Drenkhan 

Osalevad: Kristiina Oomer ja Triin Roosalu 

Täiskasvanute huviharidus: käsitöö, koorilaul jpm – kõik see, mida inimene teeb enese  arendamiseks ja enesetäiendamiseks järjepidevalt ning eesmärgipäraselt. 1. Huvihariduse roll ja mõju täiskasvanud inimesele 

– Inimese enda kasvamine ja areng, eneseteostus (“Õppimine teeb õnnelikuks”) – Ennetustöö ja teraapia: vaimne tervis, tervisekäitumine, tervislik toitumine, vananemise  ennetamine jne 

– Identiteedi osa, osa inimese minapildist 

– Enesekindlus, eneseväärtustamine 

– Kuuluvuse tunne: uued kontaktid, suhted 

– Uute oskuste, teadmiste areng, mida saab kasutada ka mujal ja mis annab lisaväärtuse  ka tööalases mõttes 

– Läbi huvihariduse võib inimene jõuda elukutse vahetuseni 

– Paremad võimalused tööturul 

– Laieneb inimese maailmapilt 

– Kompenseerib formaalhariduses saamata jäänut või seda, mis ununenud (sotsiaalsed  oskused, käelised oskused vm) 

– Varem allasurutud unistuste elluviimine 

– Uute võimaluste ärakasutamine 

– Huvihariduses osalemine võib viib tasemeõpinguteni, uue eriala või kõrgema  haridustaseme omandamiseni· 

– Hobidega teadlikult tegelev inimene on üldjuhul ka inspireerivam lapsevanem – Tegelemine huvidega võimaldab leppida vähemate tööalaste väljakutsete ja  tingimustega st kompenseerida tähendusliku kogemuse puudumise tööelus 

  1. Huvihariduse mõju ühiskonnas (läbi täiskasvanud inimese panuse)

– Suurem sotsiaalne sidusus 

– Sallivus, mõistmine ja tolerants 

– Areneb (väike-)ettevõtlus ja seeläbi ka innovatsioon 

– Huvihariduse kaudu kestab kultuur, see aitab inimestel kujundada oma identiteeti ning  suhestuda mineviku, oleviku ja tulevikuga (allikas: uus hariduse arengustrateegia) – Eesti keele ja kultuuri säilimine ja areng (allikas: uus hariduse arengustrateegia)

5 

– Ühiskonda ja looduskeskkonda säästev areng (allikas: uus hariduse arengustrateegia) – Isetegemine tagab suurema jätkusuutlikkuse (keskkonnaalane jne) ja ka strateegilise  isevarustatuse ning laiendab tarbimisvalikuid 

– Haritud ja mitmekülgsed inimesed on paremad, targemad ja vastutustundlikumad  kodanikud; 

– Huviharidusega tegelemine aitab inimestel leppida vajakajäämistega tööalases  korralduses, tingimustes jne (kompenseerida) 

– Integratsioon 

– … 

  1. Täiskasvanutele suunatud huvihariduse valdkonna institutsionaalne kaardistus

– Üksikisikud – õppijad 

– Õppijate/harrastajate assotsiatsioonid (nt valdkondlikud liidud jt) 

– Koolitajad, õpetajad, juhendajad 

– Mitteformaalõppe pakkujad (erinevad koolituskeskused, rahvaülikoolid jt) ja ka nt  spordiklubid 

– Eesti Koolitus- ja Konsultatsioonifirmade Liit, Eesti Vabaharidusliit, Eesti Rahvaülikoolide  Liit jt katusorganisatsioonid 

– Eesti Rahvakultuuri Keskus ja maakondlikud rahvakult. spetsialistid 

– Kultuuriasutused (rahvamajad jt), raamatukogud, mäluasutused 

– Tasemeõppe pakkujad (üldhariduskoolid, ülikoolid jt kõrgkoolid, KÕAd, TGd) – Koolieelse hariduse pakkujad, beebikoolid-laste mängutoad 

– KOVd 

– Noortekeskused, ANKid jt noortetööga tegelejad 

– NB Igas maakonnas on täiskasvanuhariduse koordinaator 

– Kodanikeühendused, kes samuti pakuvad enesearengu tegelemise võimalusi – Ministeeriumid: Kul Min, HTM, SM, MKM jt 

– Erinevad rahastajad: EL Sotsiaalfond (koos rakendusüksustega jpt), KÜSK, ACF, KULKA jt – EKKA Archimedes – koolituste ja haridusasutuste kvaliteet, samuti rahvusvahelise  koostöö võimaldamine 

– kutse andjad (kultuurikorraldaja, ANDRAS – täiskasvanute koolitaja, NB vajalik on  huvihariduse spetsialisti kutse jt) 

– OVLid ja MAKid 

– …

6 

III Töörühm: Eakad ja erivajadustega 

Arutelu punktid: 

  1. Kuidas ja millist rolli täidab huviharidus eakate / ja erivajadustega inimeste elukaarel? 2. Millist mõju avaldab eakate / erivajaduste huviharidus ühiskonnas?
  2. Missugused institutsiooni, ametid, siht- ja sidusrühmad on seotud eakate ja erivajaduste inimestega huviharidusega?

Arutelu juhib: Heili Vaus-Tamm 

Osalejad: Aarne Toomsalu, Kristel Kallau, Piret Viirpalu 

  1. Milline on huvihariduse mõju eakatele ja erivajadustega inimestele

– füsioloogiline eneseteenindus 

– võimalus eneseväljenduseks, kes ei liigu (suuga pildi joonistamine, Pärnu kunstide koolis  ratastoolilaps) aju lainete lugemine ( vaja toota ka Eestis, neile, kes ei saa rääkida ega isegi  kirjutama, kes liigub) 

– toimetulek (mis on toimetulek – vaimne hobi, mis pakub naudingut – koolide poolt  tagasiside: erivajadustega lastel pole muud kui kool-kodu, ja kui on hobi, see rikastab ta  elu, jääb terveks eluks, annab rõõmu. 

– füüsiline toimetulek eakal korras mõtteviis, mälu treening, Lasnamäe päevakeskus  mälutreeningu ring; 

– kuuluvustunne – kollektiivi kuulud, sotsiaalselt olemas, tuttavad sõbrad – tervis (vähem kulutusi meditsiiniline, nö suunata meditsiinist huviharidusse: võiks liikuda  selles suunas, Inglismaal perearst suunab inimesi tegelema huviharidusega, ennetame  haigusi, üksinduse vastu, Soome kogemus ) 

– heaolu (eluea tõus, uuringuid tehtud, suitsiide vähem, huvikoolis näha vaimsele tervisele  rahulolu), 

– erinevad huvihariduse võimalused: nutiseadmete levik ja kasu, lapsel kes liigub halvasti,  tahvelarvuti suur abimees, aitab kunsti luua 

– meditsiinilisi nutiseadmeid kasutada (mõõdab vererõhku, abi kutsuda) – vähem personali;  robotite kasutamine, mille järgi vajadus – tarkvara firmadelt 

– lemmikloomad, koerte juhtimine 

  1. Millist mõju avaldab eakate / erivajaduste huviharidus ühiskonnas?

– sidusus ühendada huvikoolides eri vanuserühmades, noored vanadega, erivajadused  tavalastega. 

– HH mõju kuritegevuse ennetamine erivajadustega inimeste puhul 

– sotsiaalkulude kokkuhoid ja majanduslikult kasulik (kui eakad hoida rõõmsana ja tervena,  siis ka panustavad

7 

  1. Millised asutused tegutsevad eakate ja erivajadustega inimestega valdkonnas
  2. a) Poliitikat ja tegevusi suunavad asutused: SOM, HTM, Rajaleidja keskused, Loov Eesti, Sotsiaal-hoolekandeasutused, Eda Heinla TLÜs, instrumentaariumi laenutus, raamatukogu phm, värvid, pintslid, pillid – programm teha 
  3. b) sihtrühmaga tegelevad asutused:

– eakatele: päevakeskused´, rahvaülikool, huvikoolides eakatele huviringe, Andras  täiskasvanu ümberõpe. Kuldliiga teema – Tiina Tambaum, Share rahastusprogramm – erivajadustega inimestele: Maarja küla, päevakeskused, huvikoolid (erirühmad on  vajadusel, muidu kaasav  

– kõik koos) Viimsi huvikeskus, teema kogukonna ühendamine. 

  1. c) Kes on need inimesed, kes nendega tegelevad? Ja kes neid koolitab? – kes on spetsialistid: terapeudid, ringijuhid, med töötajad, huvikooli õpetaja D tegelusjuhid, treenerid

Kus koolitatakse? Vaja täiendavalt uurida: 

– med koolid, TLÜ, täiskasvanuõpe 

– andragoogika TLÜ, TÜ eripedagoogika, õpetab 

– vanainimeste tervise (terved, haiged) 

– milline nende palk (vaesuslõksus, erand – erakool Julia Guitarium) 

– milline ministeerium tegeleb nendega (HTM, kult.min ei tegeleb rahvakultuuri  valdkonnaga ja loomeliitude kaudu) 

– maine ühiskonnas (nähtamatud, kultuur räägib aina rohkem sel teemal, HH maine on  tõusnud, aga arenguruumi on). 

Kokkuvõte koondist 

– valupunktid inimese elukaare vältel, võrdsuse ja kättesaadavuse printsiip, võimalus  kultuuriliseks eneseväljenduseks on inimõigus: (ülemaailmne kultuuriosaluse raamistik  on sätestatud ÜRO inimõiguste ülddeklaratsiooni artiklis 27, mille kohaselt on „igaühel  õigus vabalt osa võtta ühiskonna kultuurielust, nautida kunsti ja saada osa teaduse  edusammudega kaasnevatest hüvedest“; E. K-L) 

– eakatel ja erivajadustega inimestel – raske juurdepääsu saada 

– eesmärk – 5 aasta pärast esialgu eriharidusega pedagoogil võrdub palk üldhariduskooli  õpetajaga, edasi tõsta nende palka, hüvitada seda valdkonda rohkem. Sotsiaalne tugi  riigi poolt vajalik. 

– vajadus, et sots osakonnad liidaks paljulapselisi lapsi huvitegevusse, regiooniti erinev. – kultuuris: Jaanika Juhanson tegeleb pimedatega Terateater 

– Piret Aus laulupidu kuulmispuuetega inimestele, uuring, kui palju käib  kultuurisündmusi eakate keskuses (suunata õpilasi) 

– Rahvusvahelistumine tuleks kasuks– kogemuste vahetamine, parimate  praktikate tundmaõppimine: kogemusi kultuuris, teatri- ja tantsuõpetajaid, terapeute,  avastajaid vahetada, lahendus-mehhanisme.

8 

IV Töörühm: INSTITUTSIOONID ja seotud osapooled 

Arutelupunktid: Missugused institutsiooni, ametid, siht- ja sidusrühmad on seotud huvihariduse  tervikvaatega? 

Arutelu juhib: Egge Kulbok-Lattik 

Osalejad: Evelyn Vällik, Heilo Altin, Pille Lill, Varje Lepp 

NB Erivajadustega inimesed on kõigis eagruppides, seetõttu tegime kiire kaardistuse läbi  elukaare. 

LAPSED / NOORED /ERIVAJADUSEGA 

Huvitegevuse ja huviharidusega tegelevad kõik võrgustikud nii formaal- kui ka  mitteformaalõppes: 

– alusharidus ja kogu formaalõppe süsteem lasteaed, algkool, gümnaasium, riiklikud  haridusasutused kutseõppeasutused, rakenduskõrgkoolid ja kõrgkoolid; HTM – mitteformaalse hariduse sektor: noortekeskused, rajaleidja, noortemajad, rahvamajad;  HTM, KUM, KOVid 

– eri vormides erasektor ja mittetulundus (MTÜ) FI-Ed, OÜ-d: huvikoolid,  – erivajadustega laste tegevused ja erikoolid SOM; HTM 

– rehabilitatsiooni ja ennetustegevus HTM, JUM (vanglad) 

TÄISKASVANUD /ERIVAJADUSEGA 

Huvitegevus ja huviharidusega on seotud: 

– rahvakultuuri võrgustikud: koorilaul, rahvatants, käsitöö, sport (spordiklubid), mis  institutsionaalselt kuuluvad Kultuuriministeeriumi haldusalasse, KUM; 

– Vabahariduse võrgustikud – , täiend- ja ümberõpe (keelte, töötukassa koolitused, huvikoolid)  – kuuluvad nii Haridus- ja Teadusministeeriumi kui ka Sotsiaalministeeriumi haldusalasse;  HTM, SOM 

– Riiklikud koolid, KOV ja erasektor ja MTÜ (mittetulundus): huvikoolid, FIE, OÜ – Rehabilitatsioon ja vanglate huviharidus (vaimne tervis ja kuritegevuse ennetamine JUM 

EAKAD / ERIVAJADUSEGA 

Huvitegevuse- ja huvihariduses on lai spekter eakatele: 

– liikumine, rahvatants, mälutreeningud, tants, võimlemine, jooga, lauluklubid, pilliklubid,  kokandus 

– eakate ülikoolid (kõik ülikoolid, täiendõppe koordinaatorid), 

– teraapiad ja toimetuleku koolitused 

Teenuseid pakuvad: 

– huvikoolid, 

– riiklikud koolid 

– Vabahariduse võrgustikud täiend- ja ümberõppe 

– Rahvakultuuri võrgustikud 

– KOV ja erasektor ja MTÜ (mittetulundus): huvikoolid, FIE, OÜd

9 

KUST TULEVAD SPETSIALISTID: 

Kõik kõrgkoolid, rakenduskoolid ja kutseõppeasutused: 

– ülikoolid (TTÜ, Tartu Ülikool, Tallinna Ülikool, EKA, TLÜ; Maaülikool, EMTA, EBS, MAINOR) – kutseõppe koolid (Otsa kool, Elleri kool, Tartu Kunstikool jne) 

– HUVIKOOLIDE õpetajaid koolitatakse TLÜs, TÜs, EKA, Viljandis 

– Erivajadustega inimestega töötavate huvihariduse spetsialiste koolitus – rahvakultuuri võrgustik 

– mittetulundus- ja erasektor: terapeudid, teraapia – kõik vormid, liikumine, tants ja  võimlemine, laulmine ja muusika, käsitöö, mälutreening, kunst ja näitekunst 

POLIITIKA KUJUNDAMISEGA SEOTUD OSAPOOLED PEAKSID OLEMA:  Haridus- ja Teadusministeerium, Kultuuriministeerium, Sotsiaalministeerium,  Justiitsministeerium (vanglad, ennetus, rehabilitatsioon), Siseministeerium (kohanemine,  ennetus), Integratsiooni SA, KOVId

10