Eestis rahastatakse kultuuriinstitutsioone riigieelarvest, kohalikest (KOV) eelarvetest, Kultuurkapitali laekumistest ja vähesel määral üksikisikute ja ettevõtete annetustest, sponsorrahadest.
- Miks väärib kultuurivaldkondade toetamine suuremat soodustamist:
1) noore riigina (käesolev kriis lisaks) ei teki meil lähikümnenditel ühiskonnakihti, kes kaaluks kultuuri metseenlust ühiskonna valupunktide toetamise kõrval;
2) riigi väiksusest tingituna on erinevate kultuuriliikide konkurentsivõime säilitamine olemasolevate riiklike rahastusvõimaluste juures üli keeruline.
——————— - Kuidas luua Eestis eraannetuste süsteem selliseks, et ettevõtted ja eraisikud saaksid otse maksusoodustusega toetada neile meelepärast kultuurisündmust? Samas, et see säilitaks riikliku rahastuse ja ei konkureeriks, vaid täiendaks seda.
——————— - Ettevõtjate ja üksikisikute poolt tehtavad annetused/toetused on annetajatele praegu mitteatraktiivsed, sest sisuliselt on need kahekordselt maksustatavad – esmalt maksja on maksund tulumaksu ja siis annetuse või toetuse saaja peab saadud summalt tulumaksu maksma.
——————— - On vajadus moodustada ekspertidest komisjon kultuuriministeeriumi juurde, kus osalevad maksuspetsialistid (rahandusministeeriumist?), juristid (justiitsministeeriumist?) ja kultuurivaldkondade esindajad.
Komisjoni esmased ülesanded:
1) analüüsida toetusmehhanismide tänast olukorda;
2) anda hinnang, milliseid seadusemuudatusi, täiendusi on vaja teha, et teha atraktiivsemaks füüsiliste ja juriidiliste isikute otsetoetuste andmine loometöötajaile ja kollektiividele;
3) analüüsida a) kuidas määratleda toetusekõlblikud isikud? b) kes moodustab ja kuidas fikseeruvad vastavad nimistud? c) kas teadustegevus ja sport peaks nimistusse kuuluma? d) täpsemalt, mis valdkonnad või alad peaksid kuuluma nimistusse?
————————————————————————————————– - Kultuuriloome seisukohalt on oluline üksikloojatele (vabakutselistele) eluks ja tegutsemiseks vajaliku keskkonna tagamine, milleks on teatavad mehhanismid loodud Kultuurkapitali stipendiumite ja toetuste näol, samuti kohalike omavalitsuste poolt loodud kultuurkapitali jms abil. Siiani on siiski lahendamata neile tervisekindlustuse tagamine.
- Tulumaksu tagastuse saab annetaja, kui teeb annetuse tulumaksusoodustusega MTÜ-le, sihtasutusele või usulisele ühendusele, mis on kantud vastavasse nimekirja. Üksiklooja peaks siis moodustama üheliikmelise MTÜ?
- Samas nimekirjas olevad MTÜ-d ja SA-d võivad üksikisikuile maksta stipendiume vastavalt põhikirjas fikseeritud tegevuste toetamisele, mida siis tulumaksuga ei maksustata.
- Füüsiline isik võib teha annetuse MTÜ-e või SA-le kuni 12 000€ aastas, kuid mitte rohkem kui 50% oma sissetulekust.
- Tulumaksuga ei maksustata juriidilise isiku (ettevõtte) poolt tulumaksusoodustusega MTÜ-le, SA-le tehtud kingitusi ja annetusi, mille summa ei ületa kas 3% ettevõtte poolt aastas tasutud sotsiaalmaksust või 10% kasumist.
- Seega on võimalus luua sihtsuunitlusega fonde ( MTÜ või SA vormis), mis toetavad siis mingi kultuuriloome valdkonnas tegutsejaid, kuhu üksikisikud ja ettevõtted saavad teha vastavalt oma eelistustele annetusi.
- Samas on seaduses aga klausel, mis välistab tulumaksusoodustusega MTÜ-de ja SA-de nimekirja kandmise sellisele ühingule, mis tegeleb ettevõtluse toetamisega või peamiselt mõne kutseala esindajate toetamisega. Selle sätte sisustamine võib teha seega võimatuks näiteks lauljate või kunstnike toetamise või kas klassikalist muusikat esitavad kollektiivid on ettevõtlusega tegelevad?
- See klausel vajaks olulist täpsustust, näiteks loeteluga, millised tegevused ja kutsealad ei kuulu selle piirangu alla.
- Annetaja ei saa aga teha tulumaksuvabalt otse toetust isikule või kollektiivile, sest annetused jagavad MTÜ-d või SA-d.