EKK rahvamajade ja huvihariduse töörühmade infopäeva protokoll.
Aeg: 17.02.2017 kell 13.00 – 16.00
Koht: Kultuuriministeeriumi saalis, Suur-Karja 23, II korrus
Osalejad: Riin Kivinurm (Harju Maavalitsus), Marianne Rande (Harjumaa Kultuuurikorraldjate Liit), Ülle Välimäe (Eesti Rahvamajade Ühing), Argo Joske (ERMÜ), Kadri Leivategija (H. Elleri nim. Muusikakool ja Muusikakoolide Liit), Edagar SClümmer (ENTK), Einike Mölder (ENTK), Elo Lutsepp (Eesti Vabaõhu Muuseum), Reet Kost (SA Archimedes noorteagentuur), Annely Köster (Sally Stuudio), Mailiis Kaljula (EMOL), Lii Ainsalu (Eesti Tantsuagentuuri Tantsukool), Jane Miller-Pärnamägi (Eesti Tantsukunsti ja Tantsuhariduse Liit), Kristel Kallau (Eesti Kunstikoolide Liit), Minna Kohjus (Tallinna kesklinna noortekeskus), Anneli Villenthal (RAKE), Liina Tepan (Eesti Lavastus-Kunstnike Liit), Vano Allsalu (Eesti Kunstnike Liit), Pille Lill (Eesti Kultuuri Koda), Egge Kulbok-Lattik (Eesti Kultuuri Koda)
Infopäeva teemad:
13.00–13.15 Kogunemine ja sissejuhatus „Kus kohtuvad noortepoliitika ja kultuuripoliitika?“ –
Egge Kulbok-Lattik (Eesti Kultuuri Koda)
13.15–13.45 Ülevaade uuringust „Huvihariduse ja huvitegevuse pakkujad ning noorsootöötajad kohalikes omavalitsustes“– Anneli Villenthal, analüütik (TÜ RAKE)
14.00–14.30 „Noortevaldkonna väljakutsed 2017“ – Einike Mölder, (HTM, ENTK KOV koostöögruppide üksus, suunajuht)
14.30–15.00 „SA Archimedese Noorteagentuuri tegevustest noortepoliitika kujundamisel ja noorsootöö edendamisel“ annab ülevaate – Reet Kost agentuuri juht
Anneli Villenthal, RAKE uuringu tutvustus:
– Huvitegevus küsitlus 213 KOV-i osalesid, vastas 150, viimase küsimuseni jõudis 70
– Noorsootöö küsitlus 2941 asutust, vastas 484 asutust
– Registrite andmete analüüs
Huvitegevus (vähemalt pool aastat tegutsenud ühendus), kokku hinnanguliselt 3458 asutust (kõige rohkem spordiklubisid, üldhariduskoolid, seltsid/ühendused, kultuurikeskus/huvikeskus/rahvamaja
huviharidust (Ehisesse registreeritud) pakub 711
MTÜ-de kohta KOV-idel puudub ülevaade, asutuste arv valdkonniti (ei ole sees Ehises registreerituid): Sport 167, Tehnika, täppisteadus 143, Kunst 135, Muusika 132, Tants 108, Loodus 66, Muu 155. Kaasatud KOV-ide andmetel 106 658 noort, pea 40 % kõikidest 7-26 aastastest.
Edgar Schlümmer: kaasatute protsent on ligi 70 %. Kättesaadavamad: kaunid kunstid ja sport, vastupidine on olukord reaalainete, tehnika- ja loodusringidega.
9-s KOV-is pole spordiklubi, puuduvad andmed, kui palju seal osaleb noori.
Probleemiks on transport. Keskustes oluliselt rohkem võimalusi ja kättesaadavus märgatavalt parem, lähipiirkonnad ei oma infot liikumisest.
68 % on eraalgatuslikud koolid, andmebaasi korralikku pole, aga riik ei peagi iga lapse koolivälist tegevust kontrollima ja suunama.
Egge Kulbok-Lattik: Anneli ettekandest ilmnes selgelt, et tegelikult on andmete kogumise osas paras segadus, mis teeb ka küsitavaks üldse mingisuguse teadmise loomise – selle välja kohta, mida korrastada justkui püütakse. Küsisin kirja teel Annelilt kolm küsimust ja lisan need vastused protokolli.
1) kas oleks vaja täpsemalt ja selgemalt (mõtestatumalt) riiklike institutsioonide rollid jagada andmekogumisel? Nt: miks kogutakse rahvakultuuri keskuses täpselt samasugust infot nagu Laulupeo SA- s? Mis on nende infokogude eesmärgiks ja väljundiks?
2) Kas ja kuidas tegelikult üldse on võimalik ülevaadet saada kui palju noori on huvihariduse ja noortetööga haaratud ja kas on võimalik valdkondlikult eristada noorte tegevusi?
3) Ja kas on vaja üldse seda teada – kui palju, kes ja millega täpselt vabal ajal tegeleb? Kas see läheb liigselt kontrolliva riigini sel moel?
Anneli Villenthali vastused:
1) See on ilmselge, et hetkel tehakse andmekogumise osas kohati mõttetut tööd. Eks igaüks kogub pigem enda jaoks andmeid aga väga lihtne oleks tehniliselt asja lahendada ühiste kokkulepetega. Samas HTMi esitlusel tuli välja, et probleeme tekitab andmekaitse, mis seab omad piirid andmebaasidele. Siin ongi kaks taset, kas KOV tase või riiklike institutsioonide tase.
Tallinna linn üritab praegu leida mingisugust lahendust ning väga tähtis oleks et kui nad leiavad omale andmekaitse inspektsiooniga mõistliku lahenduse, siis peaks seda jagama ka teiste KOVidega et nad saaksid seda kogemust kasutada.
Riiklike institutsioonide osas on võimalik praegu olemasolevaid andmekogusid parandada ja ühtlustada. Kui EHIS, spordiregister, rahvakultuuri valdkondlik andmekogu ja Laulu- ja tantsupeo SA register koguksid andmeid selliselt, et neid saaks kergelt kokku liita, saaks juba päris hea ülevaate. Aga taaskord siin isikuandmete kaitse vaja üle vaadata.
2) Noortetöö osas oli ka siin uuringus mingeid ideid: https://www.hm.ee/et/uudised/uuring-noorsootoo-vajab-rohkem-digilahendusi-valjakutseks-noorte-ja-noorsootootajate-erinev
Mingit ülevaadet on võimalik praegu eelkõige registriandmete järgi saada ja kui saaks senised andmebaasid kõik isikupõhiseks, siis saaks valdkondlikult eristada noori huvitegevuses ja vaadata ka palju on kattuvusi noorte osas.
3) Eks see kahe otsaga asi ole. Ühelt küljelt on see, et kui riiklikult tahetakse rahastada huvitegevust, siis vaja ikkagi teada aga oluline on et see teadmine kasutataks eelkõige meie enda töö analüüsiks, mitte noorte jälgimiseks 🙂 Eks tänapäeval nagunii kogu elu ja olu koguaeg võrgus ja kaardistatud, ehk see vaba aja tegevuse registreerimine rahastuse ja planeerimise eesmärgil minu isiklikult hinnangul ei oleks üle võlli.
Anneli slaidid lisatud eraldi failina
Edgar Schlümmer, ENTK
Annab ülevaate noortetööst Eestis, aluseks on uus EU noorte strateegia, see on ka aluseks tõukefondide planeerimisel. Euroopa Liit panustab noorsootöösse kõvasti, sest noorte tööpuudus on üleeuroopaline probleem. Noortetöö mõjutab oluliselt noori, kuid pole üldhariduskoolides prioriteet. Noortetöö arendustegevuses on ENTK kohustuseks kanda vastutust, ja kindlasti on huvitegevustes oluline roll kunsti- ja kultuuriharidusel, kuid siiani pole selge, kuidas nt need, kes sooviksid panustada huvihariduse ja huvitegevuste arendustesse riiklikus mõttes, saaksid seda teha, puudub vahelüli.
Vano Allsalu: Loomeliidud on valmis panustama meetmesse, palun hoidke loomeliidud kaasas. Vano selgitab miks loomeliidud on valmis ekspertiisiga panustama kui selline vahelüli luuakse.
Anneli Köster: Just kvaliteedi komponent, see millest kõik need aastad juttu on olnud, et kui riik hakkab raha jagama, et see toetaks ka sisulist arengut.
Minna Kohjus: Noorsootöö kõige suurem probleem on madalad palgad, inimesed ei ela ära 400-600 euro eest kuus ja ei saa sel ametipostil töötamist endale lubada.
Egge Kulbok-Lattik: See on see palgavaesuse probleem, mis kimbutab kõikjal Eestis, isegi tõmbekeskustes – Tallinnas ja Tartus, kuid mujal on hullem. KOVides ei ole noorsootöötajaid, sest see on nõudlik amet ja raha, selle raske ja vastutusrikka ameti ees makstakse lihtsalt liiga vähe. Aga kui jätta noorsootöötajate palgavaesus välja, siis üldiselt tundub, et noorsootöö valdkonnas liigub raha rohkem, kui huvihariduse valdkonnas, kui otsustada nende heal tasemel trükiste ja mitmete riiklikult suunatud institutsioonide üle, mis tähendab, et tulebki vaadata kuidas koostööd teha.
Edgar Sclümmer: Tallinn püüab suurendada noortekeskuste töötajate palkasid. Linna lisaraha ei lähe betooni ja sõidukite parki. Aga Tallinn on Tallinn, mujal KOVid ei saa seda kergekäeliselt lubada, et tõstavad palku, mujal saavad KOVid koostöös arendada noortetööd ja huvitegevusi.
Einike Mölder: Annab ülevaate ENTK loovuse arendamise üksuse tegevustest, mille rolliks on panna KOVide juhid mõtlema noortetöö ja huvihariduse kvaliteedile ja arendama strateegilist koostööd naaberkogukondadega, kasutavad juba väljatöötatud mudelit.
Ülle Välimäe: on suurepärane, et toimub kaardistamine ja strateegiline arendutegevus, meie tahame rahvamajade ühinguga väga sellist arendusprotsessi KOVide hulgas levitada, teeme ühe koolituse.
Egge Kulbok-Lattik: selline tegevus muidugi aitab kaasa süstemaatiliselt teadvustada kultuurhariduse tähtsust KOVides. Noortepoliitikas on olemas EU regulatsioonid jne, aga meil ei ole kunsti ja kultuurihariduse poliitikat, seda pole lihtsalt sätestatud, sest see on HTMi fookusest siiani kõrval olnud, kuigi see on noortetegevuse sisusloomes põhiline ja selle valdkonna tulemused kajastuvad otseselt kultuurielus.
Pille Lill: Kas see valdkond peaks olema strateegiaga arendatud ja reguleeritud. Mingid põhialused peavad olema.
Edgar Schlümmer: Küsimus, kuivõrd aitab teie töö sisu poolele kaasa? Me peame panustama kvaliteeti, mis on teie arvates kvaliteet? See ei käi nii. Huvikool võib teha ka noorele väga palju halba, miks me muretseme kriteeriumite pärast.
Kadri Leivategija: See on siiski väga suur erinevus, kas õpetus on süstemaatiline ja õppinud inimese poolt, või mitte. Ja kuidas see kõrgkultuuri jätkusuutlikkus siis tagatakse? Ja see õpetajate hariduse ja palga tasakaal on ju täiesti paigast ära. Huvitegevuses tegutsevad kõrgharitud spetsialistidele ei rakendu see kultuurtöötajate palgakasv ja nemad on kõige raskemas olukorras, võrreldes kooliõpetajatega.
Anneli Köster: Kaks ministeeriumit peaksid huvihariduse hallalast välja juhtima. Ei ole kuhugile pöörduda, kuna pole spetsialiste ametnike seas. On vaja luua foon, et KOV-id saaksid nii teadlikeks, kust küsida, on välja kujunenud partnerid ENTK-l, ehk on vaja võtta juurde uusi ..
Egge Kulbok-Lattik: Noortepoliitika ja kultuuripoliitika täna ei kohtu liialt palju just institutsionaalsel tasandil. Aga väljal, kus tegevus toimub on need mõlemad poliitikad suunatud ühele ja samale indiviidile – see noor 7-18 või 7-29.
ETNK püüab KOV-ide juhte teavitada ja panna koos mõtlema. Mõned tükid on puudu, et luua koos strateegiat. Oleks vaja luua HUVIKODA, ma möönan, et Anneli kunagine ettepanek on hea ja tuleb teostada.
Reet Kost: Annab ülevaate SA Archimedes Noorteagentuuri töösuundadest ja tegevustest.
Me ei erista õpetajat või noorsootöötajat, kes on mentoriks noorele. Kunstihariduses on taseme erisus.
On mitmeid tegevusi, millega saame toetada, näit ERASMUS+, mille raames on võimalik korraldada koostööprojekte jne., mis on loodud samuti huvikoolide jaoks.
Noortekohtumised
Hooliv klass
Noorsootöötajate Koolituste arendamine 2015-2020
http://mitteformaalne.ee/
http://noored.ee/meist/kontakt/
Kristel Kallau: räägib kuidas nemad on teinud kunstikoolide liidu ja Noorteagentuuriga koostööd ühise ettevõtmise, milles taaskasutuse ja disaini abil sündis näitus NODI.
Järgnes elav arutelu, jagati häid mõtteid.
Eino Pedaniku teemapunkti ei käsitletud, teda tabanud viiruse tõttu, arutelu ei toimunud.
Egge Kulbok-Lattik:
Täname kuulama tulemast ja teisi täname oma teadmisi jagamast, oli väga hariv.
See ümarlaud oli väga vajalik sisend nii praktikutele kui ka meile, kes me püüame kojas teemaga strateegiliselt edasi minna. Eesti probleem on see, et paljud nähtused, millel on pikk ajalooline traditsioon on meil kultuuri-sotsioloogiliselt tõlgendamata ja kui neid tõlgendusi pole, siis on seadusloomet keeruline arendada sh uusi praktikaid kujundada.
Peagi kutsume kokku konkreetsemate eesmärkidega juba uue ümarlaua, kohtumiseni.
Protokollis: Pille Lill, Egge täiendas.
Koosolekut juhatas: Egge Kulbok-Lattik, 58 180 723.