2021 03 30 kohtumine Sotsiaalkaitse ministri Signe Riisaluga

Sotsiaalkaitse ministeeriumist osalesid minister Signe Riisalu, Anniki Lai ja Kristiina Selgis.

Koda tutvustas Pille Lill, juttu oli planeeritavast esimesest rahvusvahelisest konverentsist ja arvamusfestivalist.

Minister soovitas kõigepealt kohe kohtuda ka minister Tanel Kiigega, sest osa teemadest on tema portfellis. Ettekande teemadeks olid kriisiaja suurimad mured: vabakutselisusega seotud sotsiaalsete garantiide mure (arstiabi, töötuskindlustus, pension) kultuurivaldkonnas, PENSION on Signe Riisalu portfellis, muud teemad on Tanel Kiige portfellis. Ilmselt ministeerium osaleb ka arvamusfestivalil.

Huvihariduse ja kultuuriosaluse mõju tervisele (Egge Kulbok-Lattik)

Signe Riisalu: kindlasti ei alahinda me huvihariduse ja pedagoogika rolli ühiskonna mõjutamiseks ja raske on öelda, kust algab üks või lõpeb teine valdkond. Vaimne tervis on olnud huviorbiidis pikalt. Eakate puhul on sotsiaalne isolatsioon kriisi ajal veelgi süvenenud, teine mure on üksindus. Just huviharidusega seotud tegevused on need, millega on võimalik eakaid aktiivsena hoida. Füüsiline aktiivsus tähendab paremat füüsilist ja vaimset tervist. Arengukavad: vaimse tervise roheline raamat on kaante vahele saanud, nüüd on küsimus kuidas seda rakendama hakatakse. Koostöö üle kojaga oleks ainult hea meel. Kui on teadmist ja häid ettepanekuid erinevate tõenduspõhiste allikate põhjal, siis hea meelega sooviks seda informatsiooni. Praegu on see omavalitsuste töö, aga suund on omavalitsustele tsentraalselt tööriistu luua.  

Loovisikute tugisüsteemi loomine kriisi ajal (Heili Vaus-Tamm):

EKK üks funktsioone on loovisiku kaitse. EKK tegevuskava näeb ette luua loovisikute sektori tugisüsteem. Koroonaviiruse poolt põhjustatud kriisiaeg on loovisikute tugisüsteemi praktilise loomise nüüdseks selgelt aktualiseerinud.

EKK seisukoht on, et praegu tuleb meil lähtuda olukorrast, milles loovisikud on haavatavamad kui kunagi varem. Meie meelest on just nüüd vajalik loovisikute tugisüsteemi praktiliselt käivitada. Tunneme, et peame selleks kiireid samme astuma.

Olemuselt on loovisikute tugisüsteem sotsiaalkaitse süsteemi osa selle nii põhjuslikus kui funktsionaalses seoses. Kuivõrd kõnealune tugisüsteem saab hõlmama sotsiaalsfääri otseselt (ja etteantud olukorrast lähtuvalt samas ka olulises ulatuses), siis on meie meelest arutelu algatamine sellest konkreetsest teemanurgast EKK ja sotsiaalministeeriumi vahel sotsiaalkaitse ministri osavõtul asjakohane. 

Sotsiaalkaitse valdkonda panustamiseks loovisikute tegutsemise sektorites – oleme loomas süsteemi praktilisele rajamisele kaasa aitamiseks vajalikke kontakte loomeliitudega. Loomeliitude suhtumine on seni suures osas toetav.

EKK küsimus on – 

  • kas sotsiaalministeeriumil on omapoolne lahendus olemas antud probleemile, mis näib suurenevat

 

  • kas sotsiaalkaitse minister ootaks EKK poolt mingit konkreetset valmislahendust 

 

  • millises ulatuses saab avalik sektor teatud tingimustel panustada EKK vastava töörühma tegevusse teemakohase valdkonna ametkonna/spetsialisti kaasamisega avaliku sektori poolt/ministeeriumis

 

  • milliseid koostöövorme ministeerium antud asjakohase sisendi välja töötamiseks EKK eestvedamisel näeb

Minister: Kulturkasse osas ütleb erinevate fondide loogika, et Eestis puudub massieffekt. Meil on sihtrühmad selleks liiga väikesed, et täiendavad kindlustusfondid end ise üleval suudaksid hoida. Majanduslikult peab seda väga hoolega kaaluma, missugune skeem meie inimeste arvude juures võiks toimida ja millist hüve lõppfaasis on võimalik kätte saada. Kogu loogika ütleb seda, et kindlustussüsteem on jätkusuutlik, kui ta on suur. Nende teemadega tuleb samm-sammult edasi minna, et jõuda pikaajaliste lahendusteni.

Edaspidi võiks olla asisem koostöö kojaga, mitte ministriga kohtumise tase enam.

Rait Kuusega edaspidine suhtlus – võtab vastu meie ootused ja peab meiega

 detailselt diskussiooni. 

Konverentsile tuleb minister hea meelega esinema. 

Kokkuvõte ministrilt: Kui te meie poole pöördusite, tundus, justkui meil ei ole kokkupuutepunkte, aga nüüd on huvitav, kui palju kokkupuutepukte meil on. Maailm on täis üllatusi, alati leiab neid kohti, mis päriselt ka koostööd võimaldavad ja vajavad. Heaolu arengukava, sotsiaalsete garantiide, vaimse tervise pool, huviharidus (noogutan kaasa, tõsi-tõsi-tõsi, erinevate sihtgruppide puhul on erinevad eesmärgid). Loodan, et saame siit ainult positiivselt koos edasi minna.

This entry was posted in Uncategorized. Bookmark the permalink.

Leave a Reply

Your email address will not be published.