Hariduse töörühma ümarlaua teemad

Meie hariduspoliitilised arengud  ja eesti kultuuri jätkusuutlikkus”

Ümarlaud toimub Tallinna Ülikooli ruumides 28. aprillil kell 16-19 M-maja (sissekäik hoovi poolt) auditooriumis nr 134

Ümarlaual püüame kokkutulnute poolelt kõigepealt sõnastada, milles on põhjust näha peamisi lahendamist vajavaid probleeme meie tänases hariduses, siit saaksime ainest järgnevateks ümarlaudadeks. 

 Lähemalt tuleks seekord käsitlusele kaks teemat: 

  1. Ühtne Eesti kool

Täpsemalt sooviksime arutada

1) kuidas on mõeldud ühtne Eesti kool praktilises tegelikkuses toimima? 

2) kas eesti laste hariduse, rahvusliku identiteedi ja meie kultuurilise  jätkusuutlikkusega on  arvestatud ning kuidas? 

3) mida toob ukraina laste tulemine meie haridussüsteemi enesega kaasa? Millega oleks vaja siin ettevaatavalt arvestada? 

4) milline on praegu toimivate segakoolide tegelikkus õpetajate ja õpilaste jaoks?

 Ühtaegu arutaks, kas RITA rände projekt (koostatud 2019-2020) oma sisus on veel jõus, kuivõrd sealsetes teesides esile toodu tekitab küsitavusi eestluse kestmise osas nii meie hariduse sisus kui koolikultuuri kaudu.

 2. Kärpeplaanid hariduses ja maakoolid

Hiljuti jõudis ametkondadeni OECD dokument Shrinking smartly in Estonia, milles toodud soovitused nn targaks kahanemiseks puudutavad põhjalikumalt ka meie haridussüsteemi. Mida kavatsetakse siit arvestada ja mida see meile kaasa toob? Arutleksime maakoolide säilimise väljavaadete üle, hiljutiseks näiteks Lüganuse elujõulise kooli sulgemine poliitilise otsusena. Arutleks, kas lihthäälteenamus kohalikus poliitilises kogus on nii kaalukaks otsuseks piisav või on maakoolid laiem julgeoleku- ning strateegiline küsimus ning vajaks riiklikku seisukohavõttu, kus saaks kuuldavaks ka kodanike hääl? Käsitleksime maalaste ligipääsu haridusele ja eriti keskharidusele, õpilaskodude olemasolu vajalikkust, milleks riik praegu keskkoole ei kohusta, põhikoolide kärpimisi algkoolideks. Mis saab lastest, kel mitmesugustel põhjustel puudub juurdepääs kesk- või kutseharidusele (sh konkursid riigigümnaasiumidesse)? Oma profiili on leidnud nt. Nõo ja Noarootsi gümnaasiumid. Kas ehk sobiksid ligilähedased lahendused veel mitmetele maagümnaasiumidele? Millised oleksid lahendused põhi- ja keskhariduse säilimiseks maakohtades ja milline peaks olema riiklik poliitika, et täita riiklikus seadusandluses fikseeritud kõigi noorte võrdset õigust haridusele? 

Sel ja järgnevatel ümarlaudadel seame eesmärgiks lahenduste otsimise ning dialoogi saavutamise ametkondade ja poliitikutega.

Palume teid anda teada oma osalusest 25. aprilliks aadressil tiiu.kuurme@gmail.com ning mõelda kaasa, milles tajute teie praegu peamisi probleeme hariduses, mis nõuaksid kiiret reageerimist ja lahendusi.

Korraldajad Tiiu Kuurme ja Pille Lill

This entry was posted in Uncategorized. Bookmark the permalink.

Leave a Reply

Your email address will not be published.